Abinõud hüpertensiooni vastu

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil elab meie planeedil 600 miljonit inimest, kel on kõrge vererõhk ja igal aastal kaotab ligi 3 miljonit selle tagajärjel elu. Seejuures igast 10 kõrgvererõhutõbe põdevast inimesest jääb korralikult välja ravimata 7.

Nüüd on selle organisatsiooni ja Rahvusvahelise Hüpertensiooni Organisatsiooni poolt välja töötatud uued juhised tervishoiu neile, kes igapäevases töös puutuvad kokku hüpertensiooni probleemidega. Juhtnööride, mille väljatöötamisest võtsid osa eksperdid 23 riigist, eesmärgiks on vähendada kõrvererõhutõve esinemist ja sellega kaasnevate südame-veresoonkonnahaiguste, südameatakkide ja ajuinsultide riski. Juhistes on toodud diagnostika ja ravi küsimused, tähelepanu all on tegurid, mis põhjustavad hüpertensiooni kujunemist ning soovitused haigete elustiili muutmiseks.

20.saj II poolel täheldati järkjärgulist suremuse langust südame-veresoonkonnahaigustesse Austraalias, Jaapanis, Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Neis regioonides paranes kontroll kõrgvererõhutõve üle. Kuid kogu maailma ulatuses jääb ligi 70% hüpertensiooni all kannatavatest inimestest süstemaatilise kontrolli alt välja. Murettekitav on asjaolu, et südame-veresoonkonnahaigused on muutumas tähtsamaks meditsiiniprobleemiks arengumaades ja hiljuti Nõukogude Liidust eraldunud uutes sõltumatutes riikides. Neis piirkondades kasvab suremus ja töövõimetus südame koronaartõve ja ajuveresoonte haiguste tagajärjel nii kiiresti, et need maad võivad saavutada 2020.aastaks oma sageduse poolest vastavalt esimese ja neljanda koha maailmas. Et hüpertensioonil on keskne koht südame-veresoonkonnahaiguste ja aju insuldi tekkes, siis on üks suurimaid väljakutseid tervise spetsialistidele ja arstidele saavutada kontroll hüpertensiooni üle kogu maailmas.

Vererõhu alandamisel omistatakse suurt tähtsust elustiilile.

Juhend kvalifitseerib normaalseks vererõhuks alla 130/85 mmHg ja optimaalseks 120/80 mmHg. Need näitajad on saadud hiljutiste uurimuste põhjal ja tõendavad, et kõrge vererõhu alandamine vähendab oluliselt töövõime kaotust ja suremust südame-veresoonkonnahaiguste korral. Juhistes on ära toodud 6 erinevasse klassi kuuluvad vererõhku alandavad ravimid, kusjuures rõhutatakse, et nende kasutamise valiku tegemisel tuleb arvestada patsiendi iga ja kaasnevaid tervisehäireid, etnilist kuuluvust ja muid asjaolusid. Vererõhu alandamisel omistatakse suurt tähtsust elustiilile ja vajaduse korral selle muutmisele. Siia kuuluvad suitsetamisest loobumine, liigse kehakaalu alandamine, alkoholi kasutamise piiramine, keedusoola vähendamine toidus, tervislik toitumine, kehalise aktiivsuse suurendamine, stressi vähendamise oskuste omandamine. Elustiili muutmisel peetakse kõige tähtsamaks suitsetamisest loobumist. See on oluline mitte ainult südame-veresoonkonna haiguste, vaid ka teiste hüpertensioonile kaasnevate hädade korral. Juhitakse ka meedikute tähelepanu nõustamise vajadusele, kui patsiendil on raskusi suitsetamisest loobumisel. Liigset keha rasvasisaldust kirjeldatakse kui üht olulisemat tegurit, mis loob eeldused kõrge vererõhu tekkeks.

Ajakirjast Bulletin of the World Health Organization TIINA TAMME