PUHKUS
Elukutselised meelelahutajad - töövõime tõstjad

Mõistega rekreatsioon (ing. re-creation) peetakse silmas eelkõige inimese töövõime ja tervise taastamist, aktiivse puhkamisega ning enamasti rekreatsiooniks rajatud või kohandatud puhkealal.

Rekreatsioonikorralduse erialast räägib TPÜ Kehakultuuriteaduskonna Sporditeaduste magistrant Katrin Heinsaar.

Mismoodi iseloomustaksite seda raskelt hääldatavat sõna?

Rekreatiivse tegevuse sihiks on inimese tervise tugevdamine, sh töövõime ja enesetunde parandamine. Tagatiseks on terved eluviisid, mille peamisteks komponentideks on töö ja puhkuse, nii vaimse kui füüsilise töö sobiv vaheldumine.

Arenenud riikides, näiteks Põhja-Ameerikas, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias on rekreatsiooni vajalikkust juba ammu mõistetud ning seda korralikult ja sihipäraselt arendatud. Valdkonnana on rekreatsioon seal kindlasti palju korda saatnud töösfääri edukaks eksisteerimiseks. Garanteerib ju organiseeritud rekreatsioon igas ettevõttes, asutuses ja firmas töötajate üldise töövõimekuse kasvu.

Kuivõrd tuntakse rekreatsioonikorraldust Eestis?

Eestis teavad rekreatsiooni kui sellise olemasolust siiski kahjuks veel väga vähesed. Esimesi ametlikke rekreatsioonikorraldajaidki veel koolitatakse Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Nimelt 1997.aasta sügisel alustas TPÜ Kehakultuuriteaduskonna eestvedamisel tööd uus kolme aastase kestvusega diplomiõppe eriala - rekreatsioonikorraldus. Käesolevaks hetkeks on vastuvõetud juba kolm kursust rekreatsiooni ehk vaba aja korraldajaid. Ning sellel kevadel lõpetas ka juba esimene rühm elukutselisi meelelahutajaid, kelle tulevaseks tööks on aktiivselt sisustada inimeste vaba aega. Nende noorte lõpetajate tegevuspõld on üpris laiaulatuslik.

Mis on säärase eriala tinginud ja kus-kuidas seda rakendatakse?

Rekreatsiooni erialadiplom annab võimaluse töötada nii nõuniku ja spetsialistina riigi- ja omavalitsuses, aktiivse puhkuse ja vaba aja korraldajana erinevates klubides või keskustes ning turismifirmades, juhtide-giididena loodus- ja puhkeparkides ning taastusravikeskustes või eraettevõtjana (vaba aja sisustamise firma loomise võimalused). Samuti saavad lõpetajad ka rahvusvaheliselt tunnustatud Animateuri passi, millega on võimalik töötada Euroopa teiste riikide (Šotimaa, Kreeka, Soome, Rootsi jt.) sarnastes vaba aja valdkondades. Uuest õppeaastast käivitub rekreatsioonikorralduse bakalaureuseõpe ning TPÜ Kehakultuuriteaduskonnas on võimalik valida ka 2aastase kestvusega vaba aja juhi lisaeriala.

Vajadus rekreatsioonikorraldaja järele on kasvanud ühes huviga tervislike eluviiside ja sportlike meelelahutuste vastu. Eesti oludes rikastab rekreatsioonikorralduse eriala eelkõige vaba aja korraldamise sisulist külge.

Uue eriala rakendamisel saadakse juurde uusi töökohti ka väljaspool suurlinnu, st Eesti teistes maapiirkondades, kasutades ära seega regionaalsel tasandil looduskaitsealade ja -parkide eripära ning soodustades aktiivse tegevuse sidumist nende paikkondadega. Sellest tulenevalt on vastavate spetsialistide koolitamise otstarve praeguse Eesti majanduse ja regionaalpoliitika seisukohast väga vajalik.

Kuidas hindate selle ala perspektiive?

Rekreatsioon on ilmselt praeguses Eesti ühiskonnas üks arenguvõimelisemaid ja perspektiivikamaid töösfäärialasid. Tulevikus kasvab nõudlus selle eriala spetsialistide järele kindlasti tunduvalt enam, kuna inimesed teadvustavad järjest rohkem endale hea tervise säilitamise ja vormisoleku tarvilikkust.

Kui töötav inimene oskab end õigesti ja organiseeritult välja puhata ning lõõgastada, on tema järgmise päeva töö kindlasti tulemuslikum - ta oskab rõõmu tunda nii tööst kui ka vabast ajast. Selleks ongi vaja rekreatsiooni ja selle korraldajaid, et parandada töövõimelise inimkonna osa töövõimet.

Seega usun-loodan, et rekreatsioon areneb ka Eestis tõusvas joones ja jõuab peagi tasemeni, kus kõik oskavad seda enda huvides tõhusalt ära kasutada.

SILLE MAKSIMOV