Ilusaid suvepäevi ja valgeid öid!

Jaanipäev on möödas, lõkkease jahtunud. Eesti rahvas on grillitamisest, külaliste vastuvõtmistest ja pidupanemisest väsinud. Aeg taas atra seada.

Ega siis suvel rohkem puhata saa, kui kuu. Õpetajad muidugi väljaarvatud. Aga neil ju ka hirmus kantseldamistöö.

Oli ju jaanipäev ka majanduslik tärmin. Vanasti ehk rohkem, kui talus märgati piimanni kahanemist, sooritati jaaniaegu mitmesuguseid maagilisi toiminguid selle kaitseks. Jaanipäeva paiku algas ka heinategu, mistõttu oli tähtis, et püsiks kuiv ilm. Heinategu on tõsine asi ja tõsiste asjadega suvatsesid nalja visata ka ainult tõsised mehed, kui ütlesid, et enne jaani palu vihma. Pääle jaani tuleb isegi.

Jaanipäev oli Tallinna ümbruses soe ja kuiv. Eelmisel aastal oli märg. Mäletan, alguses istusime jaaniõhtul naabriaias õunapuu all, siis hakkas aga tibutama ja võtsime jaanilaua tükkis hea-paremaga ning kebisime kibekähku verandale, kus pidu edasi käis. Sel aastal polnud sääskigi.

Suur suvi on alanud. Sirelid on õitsenud, punased pojengidki. Valged pead on avanud karikakrad. Kes veel kahtleb, saab teada, kas armastab või ei. Suvi on ka ju armastuseaeg. Pea need roosidki ei pakatu...

Juurviljaaias on juba meheeas rabarberid, virgub maitseroheline ja -taimed, hernes sirutub keppide toel kõrgustesse.

Kel pole oma suvekodu ja veekogu, põõnutab kindlasti meelsasti rannas. Ehkki bussisõit Piritale või kuhugi mujale randa on palavuses väsitav-kurnav, kompenseerib meelas liivarand, soe meretuul ja virgutav vesi kõik katsumused.

Terviseleht