Heast valgustusest sõltub tervis

Head valgustuslahendused tagavad hea töötulemuse ja tervise, suurendavad firmade-töötajate konkurentsivõimet.

Uued töömeetodid nõuavad tööruumide valgustusele uut lähenemist. Kui 10 aastat tagasi tehti büroos enamus tööst paberi ja pliiatsiga, siis nüüd arvutitega. Vanad valgustuslahendused enam ei sobi. Enam kahjustavad silmi peegeldused arvutiekraanilt, aga ka heleduse suured kontrastid ruumis.

Põhjamaades vajab inimene tegevuses 80 % ulatuses kunstlikku valgust. "Tehiskeskkond püütakse luua võimalikult lähedane looduslikule," räägib ELDECO IB elektri- ja valgustuse projekteerija, Inglise Kuningliku Inseneride Nõukogu liige Enn Uusküla. Kui varem arvati, et mida valgem on ruum, seda parem, siis viimaste aastate uurimustulemused näitavad, et ühtlaselt tugev valgus väsitab samuti kui nõrgalt valgustatud ruum. Tuntakse ennast paremini ruumis, kus on eri heledusega alad, kontrastid.

Kombineeritud valgusega saab tekitada loomulikke varje, mis on ka looduses. Samas peavad valgustugevuse suhted ruumis paigas olema. Enn Uusküla: "Heledus valgemas ja pimedamas kohas ei tohi mujal maailmas erineda üle 10 korra. Rootsi tervisekaitsetalitus soovitab töötaja nägemisulatuses valgustugevuseks kuni 500 cd/m² (kandelat ruutmeetri kohta), väljaspool nägemisulatust kuni 1000 cd/m², arvutiekraanile ei tohi langeda aga üle 200 cd/m²."

Üks vale valgusti võib rikkuda silmad

"Tööandja peaks huvituma, et töötataks tervislikus, kõrget tulemuslikkust võimaldavas keskkonnas," soovitab Arpen Elektri direktor Priit Arro. "Töötulemus võib langeda kuni 30 %, kui töötatakse valesti valgustatud keskkonnas." Hea töökeskkonna kujundamiseks kasutatakse büroodes üha rohkem kaudset ehk peegelduvat valgust. Peegelduv valgus ei väsita silma, võimaldab elavaks muuta interjööri. Üks vale valgusti nägemisväljas võib silmad rikkuda.

"Tervisekaitse seisukohalt tuleb lisaks valgustihedusele arvestada heledust, värvustemperatuuri ja -edastusindeksit, eri lampide poolt tekitatavat magnet- ja elektrivälju," teab Enn Uusküla. "Kahjuks töövalgustuse osas meil peale luksidega mõõdetava valgustiheduse olulised normid puuduvad. Õnneks on lubatud kasutada Euroopa arenenud riikide normatiive." Valgustiheduse vastavust normidele kontrollib tööinspektsioon, litsentsi valgustehnilisteks mõõtmisteks annab standardiamet.

lgale inimesele oma valgus

"Töökeskkonna valgustuslahendus tuleb projekteerida töökohtade järgi," räägib sisearhitekt Taevo Gans. "Enne valgustuse projekteerimist on vaja teada nii töökohtade kui akende asetust, mööbli materjali ja värvust. Heledad tööpinnad ja seinad peegeldavad valgust. Väsitavaid peegeldusi hoiavad ära matid pinnad, silm puhkab, kui pinnad on pastelsed."

Individuaalset valgust vajavad nii erinevad inimtüübid kui ka eri eas töötajad. "50aastane inimene vajab 2 korda rohkem valgust kui 20aastane, 60aastane aga juba 5 korda rohkem," kinnitab Thorn Lighting Eesti filiaali juhataja Aivar Simmermann. "Organisatsioon toimib paremini, kui selles on eri vanuses inimesi."

Taevo Gans soovitab firmas tervikuna luua eri valguskeskkondi. "Emotsianaalset vaheldust pakuvad eri lahendused töö- ja puhkeruumides, fuajeedes ja koridorides. Kahjuks on paljudes viimasel ajal ehitatud eurobüroodes igal pool tüütav ühetaoline valgustuslahendus."

Ruumid on üle valgustatud

"Võib kasutada kõige paremaid valgusteid, kui need on aga vales kohas, on tulemus vastupidine," hoiatab Aivar Simmermann. "Mobiilsed büroopinnad peavad võimaldama mobiilset valgustuslahendust, et luua isikupärast keskkonda. Tellija (kinnisvaraarendaja) peaks arvestama, mida rendipinnal hakatakse tegema 10 aasta pärast."

Rendipindade hoogsa ehitamisega jäi nende valgustus tahaplaanile. "Oleme uutes büroodes palju valgusteid uute vastu välja vahetanud," kinnitab Priit Arro. "Tellijad kurdavad, et ruumid on üle valgustatud. Paraku Eestis nõuavad normid ühtlast valgust, tööinspektsioon ajab taga üksnes valgustihedust." USAs tehtud uurimuste põhjal on seal kuni 1994. aastani ehitatud büroodest 80 % väsitavat, ühtlaselt tihedat valgust. Sama viga on ka Kesk-Euroopa riikides. "Eestis tuleks seda tõsiasja uute büroode ehitamisel arvestada," soovitab Arro.

Klassid valgeks

Tervisekaitse seisukohalt on Eesti koolide klassiruumid väga halvasti valgustatud. Sotsiaalministeeriumi määrusega on üldvalguse valgustiheduseks klassides ette nähtud 300 luksi, hõõglampide puhul kõigest 150 luksi. Need normid on kehtestatud 1974. a vastu võetud standardiga SNIP. "Nii normid ise kui metoodika nendele vastavuse mõõtmiseks on ajast ja arust," leiab Aivar Simmermann.

Euroopas soovitab CIE (Rahvusvaheline Valgustehnika Komisjon) klassiruumide valgustiheduseks 300, 500 või 750 luksi. Arhitekt/projekteerija valib vastavalt klassis tehtava töö iseloomule sobiva valgustiheduse. Seal, kus toimub intensiivne töö ja silmadel on suur koormus, peab valgustihedus olema vähemalt 500 luksi, üldloenguruumides võib valgust vähem olla.

"Loomulikule valgusele lähedase valguse saavutamiseks peab lambi värvustemperatuur olema vähemalt 3500 Kelvinit ning värvusedastusindeks Ra võimalikult kõrge (85-95). Selle tagavad lambid, mille värvusspekter on pidev ehk kõik värvused on võrdselt esindatud". Eestiski on esimesed klassid valgustitega, mille elektrooniline süüteseade (valgusvoo sagedus 30 kHz) tagab lambi kohese süttimise, välistab valguse väreluse, säästab energiat ning pikendab lambi eluiga 15 protsenti.

Tellijad on muutunud teadlikumaks

Taevo Gans kinnitab - valgustuslahenduste tellijad on saanud lühikese ajaga teadlikumaks. "Tellijad korraldavad vähempakkumisi, see eeldab, et asjad tehakse enne pakkumiste üle otsustamist endale selgeks. Tellija tuleb meelsasti põhjendatud ideedega kaasa, suuremad vaidlused lahendatakse projekteerimise käigus. Kui tellijal on raha vähe, püüame varakult optimaalseks lahenduseks kompromissi leida. Osa tellijatel on aga valgustusest väga jäik nägemus, mida muuta on võimatu."

Enn Uusküla sõnul võivad halbade valgustuslahenduste taga olla ka alltöövõtjast elektritööde teostajad, kes tiheda konkurentsi tõttu ehitusturul soovivad pakkumiste võitmise nimel ettenähtud valgustid odavamate vastu välja vahetada. "Valgustusprojektis tohiks muudatuste algataja olla üksnes tellija. Meil muudab aga alltöövõtja vahel kogu valgustuskontseptsiooni," kahetseb Uusküla.

Kiire areng

Valgustitootjatel on praegu tõesti keeruline aeg. "Tootja töötab välja uute tehniliste lahendustega valgustid, mida turg aga ei vaja. Kusagilt maailma otsast kaevatakse välja kõige odavamad valgustid. Varsti pole heal valgustitootjal enam midagi pakkuda, sest vanad mudelid võetakse tootmisest maha," tõdeb Aivar Simmarmann. Valgustehnika kiire areng on võimaldanud luua üha väiksemate mõõtmetega valgusallikaid, mis võimaldab rohkem mängida optikaga ning disainida senisest mitmekesisemaid valgusteid. Uue põlvkonna valgustid luminofoorlampidega T5 (läbimõõt 16 mm), mis on oma eelkäijast T8 (16 mm) kõrgema valgusviljakuse ja tugevama valgusvooga, võimaldavad samaaegselt luua nii üldvalguse kui kohtvalguse.

Suurema tootmise korral muutuvad valgustid odavamaks. "Sama raha eest saab täna parema valgustuslahenduse, kui hiljaaegu tehtud head lahendused Prantsuse Lütseumis või Inglise Kolledzis," toob Simmermann näiteks.

Valgus ravib

"Valgusteraapiat kasutatakse depressiooni ravimiseks," räägib psühhiaater Andres Sild. "Paljudel inimestel tekib pimedal ajal sesoonne depressioon, mis on neurofüsioloogiliselt põhjendatud. Peamine aine, mida seostatakse depressiooniga, on valguse mõjul ajutüves tekkiv serotoniin. Kui välistada valguse mõju, siis valdaval osal inimestest omandab bioloogiline kell 25tunnise rütmi."

Valguse hulk reguleerib une ja ärkveloleku rütmi, mille häired nõrgestavad immuunsüsteemi, pikendavad motoorset reaktsiooniaega, halvendavad mälu- ja kognitiivseid funktsioone, vähendavad vaimset töövõimet ja stressitaluvust. Uni on vajalik neuronite ja keharakkude taastumiseks, ajus oluliste seoste säilitamiseks ning kasvuhormooni vabanemiseks.

"Inimene on tulnud loodusest ning kui ta töötab kinniste uste taga, peab seal valguskeskkond jäljendama looduslikku keskkonda. Kui töökohas on valgus halb, häirib see emotsionaalselt ning süvendab niigi pingelist õhkkonda. Tekib rahulolematus, langeb töövõime, piirolukordades on oht konfliktideks."

Psühhiaatri sõnul on valguse suhtes kõige ohustatum kontingent koolilapsed. "Täistööpäeva ulatuses pingsalt õppides võivad nad rikkuda silmad ja närvisüsteemi juba algkoolis. Õnneks paari viimase aasta jooksul on tehtud tõsisemaid samme koolivalgustuse parandamiseks."

MADIS TROSS