KATSETA
Veel on suvi, veel on päike

Victor Sanchez, kes on uurinud ja kommenteerinud Castaneda tehnikaid, räägib energia püüdmisest päikeselt. See on ühtlasi üks põhitehnikaid, mida Castaneda oma raamatutes kirjutab. Neid tehnikaid eri variantidega on täheldatud indiaanlaste juures, võib leida Eestis kui terves maailmas.

Et see tehnika mõjuks, peab inimesel olema mõningane hulk vaba energiat ja tuleks valida sobiv moment päikesega kontakteerumiseks. Parimaks hetkeks päikeselt energiat saada peetakse aega, mil päev ja öö kohtuvad - tehnika toimib nii päikeseloojangul kui -tõusul. Mõju on seda võimsam, kui on valitud aeg, mis hingele lähedasem.

Loojangu puhul soovitatakse oodata seistes hämariku saabumist, seda enne päikese loojumist. Tuleks leida koht, kus maastik lubab selgelt-avatult päikest vaadelda. Viimast tuleks teha lõdvestunult, käed all ja lõdvad, peopesad päikese poole. Hingata sügavalt ja keskendunult.

Päikesetõusu aegu soovitatakse alustada aeglast paigaljooksu, tõstes põlvi kõrgele ja samal ajal jälgides, et hingamise rütm seostuks keha liikumise rütmiga. Päikese kõrgemale tõustes, kiireneb ka liikumine. Käed kerkivad üha kõrgemale, peopesad päikese suunas. Kui päike on täielikult horisondi tagant väljunud, tuleb käed ette sirutada ja täiesti avatult päikese poole suunata. Jalad peavad sel hetkel liikuma maksimaalse kiirusega ja põlved tõusma võimalikult kõrgele. Liigutakse senikaua, kuni tunnetatakse keha poolt tulevat ekstaasi sarnast impulssi - siis on aeg lõpetada.

Sanchez kirjeldab oma päikeseloojangu elamust nii: "Pöörasin näo päikese poole. Terve maailm värvus sügavsiniseks, millesse uppusid taevas, meri, maa ja ka mu süda liitus kõigega. Äkki tundsin, et midagi väljus maa seest mu jalgade all ja hakkas tõusma mööda jalgu üles, kerkides mööda selgroogu kuni peani. See oli nagu võbin või elektrivool, pinge, mis sundis mind liikuma. Energiat vohas intensiivselt juurde ja see kiirendas liigutusi. Hakkasin kohal sörkima, käed sirutatud ette päikeseloojangu poole, tõstsin põlvi kõrgele... ja peagi märkasin, kuidas pisarad voolasid mu põskedelt. Maailm mu ümber muutus punaseks. Midagi plahvatas mu sees, tundsin vabanemist. Teadsin korraga järgmist sammu, mida pidin siin ilmas astuma..."

Nagu Sanchez märgib, võib see tehnika näida tänapäeva inimesele imelik, sarnane paljudele indiaanlaste ekstravagantsustele. Ometi ta leiab, et see aitab meid nende universaalsete protsesside akudu, milles inimkeha kui energiaväli loob eriliste suhete vormi seondumiseks energiaallika Päikesega.

MARIIS KARMIS