Lugeja (H.H. Tallinnast) kirjutab:
Probleem on pikaaegne ja väga häiriv. Kahjuks pole keegi seni suutnud vastata või aidata. Nimelt olen lapsest saadik magades hambaid krigistanud. Mõnikord ei julge isegi magama jääda, kui tean, et kõrval on kerge unega inimene. Mida saaksin teha sellise jama lõpetamiseks? On see närvidest? On see ravitav?

Hammaste krigistamine unes

Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, nt. närilistest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uuringud on näidanud, et une ajal väheneb inimese üldainevahetus vaid 5-10%. Samas on uni hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Uni ei ole kaugeltki passiivne protsess, mille vältel peaaju tegevus peatub. Vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.

Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis vaibub suuraju koore tegevus sedavõrd, et elektroentsefalogrammil (EEG) ilmnevad aeglased ja suure voltaaziga lained, mida ärkvelolekus ei esine. Aeglustub pulss ja himgamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90minutise "aeglase" une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodod, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et une selles faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Seetõttu vajub istuval inimesel pea rippuvasse asendisse ning suu avaneb. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste kiristamine on selles faasis sagedased. Meestel tekib selles faasis peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene reeglina raskemini äratatav.

Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret. Häireteks võib olla palju põhjuseid. Sageli on need psühhoemotsionaalset laadi ja mööduvad ise. Mõnikord on põhjuseks somaatilised haigused, eriti südame- ja kopsuhaigused, kuid ka valu põhjustavad seisundid. Uni on nähtus, mille puhul põrkuvad kokku looduse poolt aastatuhandete jooksul programmeeritud ja sotsiaalsest elust tingitud tegurid. Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg.

Unehäired jagatakse insomniaks (uinumise ja une püsivuse häire), hüpersomniaks (liigunisus), düssomniaks (une tsüklilisuse häire) ja parasomniaks. Neist viimane on kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt. Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on tänapäeval sageli võimalik ravimi andmisega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku ja mõistvat suhtumist. Ajapikku mööduvad nad sageli ise. Bruksism ja unes rääkimine ei peaks erilist muret tekitama, eriti kui neile ei kaasne muid, otseselt haiguslikke nähte. Tähelepanu tuleb pöörata eluviisidele, olla kehaliselt aktiivne, vältida suitsetamist ja alkoholi ning olla ettevaatlik kofeiini sisaldavate jookide ja šokolaadi tarvitamisega.

AIN-ELMAR KAASIK