Arvandmeid apteekidest

Äsja ilmavalgust näinud Ravimiameti ringkiri avaldab 1999.a statistilised koondaruanded apteekide kohta. Võrdluseks on toodud tunamullused arvud.

Tänavu jaanuaris tegutses meil 271 vabamüügi apteeki. Aastaga suurenes nende arv 20 võrra. Pooled uutest apteekidest avati Tallinnas. Pealinna on neid ka tänavu lisandunud ja kokku on apteeke nüüd juba üle 60. Lisaks vabamüügi apteekidele tegutseb meil raviasutuste juures 53 kinnist haiglaapteeki. Eesti apteekides töötab üle 800 kõrgharidusega proviisorit ja 550 diplomeeritud farmatseuti.

Rahvaloenduse uusimate andmete põhjal võib tõdeda, et keskmiselt tuleb Eestis ühe apteegi kohta 5050 inimest. Kõige vähem, vaid kolm pool tuhat elanikku on ühe apteegi kohta Viljandi-, Hiiu- ja Valgamaal. Seevastu Tallinnas on ühe apteegi teenindamiseks 6800 inimest. Tartus on vastav arv 5000 ja Pärnus 4600. Maailma muudes linnades peetakse piisavaks, kui 10 000 elaniku kohta on üks apteek.

Vabariigi vabamüügi apteekide üldkäive ületas mullu esmakordselt miljardi krooni piiri. Ligi 300 miljoni väärtuses kasutati ravimeid ja haigehooldusvahendeid meie haiglates. Arvestades elanike ostujõu kasvamist, veel rohkem aga ravimite püsivalt kiirenevat hinnatõusu, võib ennustada, et apteegikaupade üldkäive ületab juba käesoleval aastal poolteise miljardi piiri. Ühe inimese kohta tähendab see rohkem kui 1000 krooni aastas ja 100 krooni kuus. Kuna mõned meist on nii terved, et ravimeid ei tarvita, tõuseb kroonilistel haigetel rohuraha tunduvalt.

Eelmisel aastal kirjutasid arstid haigetele välja kokku üle 5 miljoni ravimiretsepti. Soodushinnalisi, mida haiged tunnevad ka roheliste retseptidena oli neist 3,2 miljonit. Haigetel tuli nende retseptidega väljakirjutatud rohtude eest tasuda 161 miljonit krooni, haigekassa kanda jäi 366 miljonit. Just viimane arv on mõne viimase aastaga suurenenud mitu korda.

Meil ja ka mujal maailmas apteegid riigilt toetust ei saa, kõiki makse aga maksavad üldistel alustel. Seetõttu tuleb apteekidel kõik kulutused ja kõikvõimalikud väljaminekud (palgad, üür, küte, elekter, side, transport jne) katta hinnalisandi arvel. Sellest on tihti räägitud ja on arvatud, et hinnalisand apteekides on lubamatult suur. Statistika aga kinnitab, et vabariigis keskmiselt moodustas hinnalisand 24%. Jõgevamaal, Pärnus ja Hiiumaal oli see vaid 22%. Kui võrrelda toidu- ja tööstuskaubanduses kehtivate hinnalisanditega, siis apteeke ja apteekreid ravimite kõrgetes hindades küll süüdistada ei tohi.

KALJO SÕERDE,
apteeker