LUGEJA KÜSIB
Lugeja T. Haak Tallinnast küsib, mida teha, kui hääl ära läheb.

Hääle kadumises võib olla mitu põhjust, sagedamini kõri ülepingutamine (laulmine, valju häälega rääkimine, väikelapse kisamine), aga ka suitsetamine, tolmu- või gaasikahjustus, või ka külmetamine, kaasaarvatud mikroobide mõju. Häälekurrud hakkavad punetama ja tursuvad, häälepilu ei sulgu enam korralikult ja hääl muutub kähedaks, ehk nagu rahvas on harjunud ütlema - hääl läheb ära. On tekkinud larüngiit ehk kõripõletik, kõri limaskesta ja kudede põletikuline seisund.

Et larüngiit ei muutuks krooniliseks, mis võib kõige sagedamini tabada lauljat, kooliõpetajat või mõne teise häälega töötava elukutse esindajat, tuleb haigus korralikult välja ravida. Kõri võib vajada näiteks nädalast puhkust. Tuleb minna arsti juurde, kes vajadusel annab töövõimetuslehe ja määrab ka ravimi(d). Kirjanduses soovitatakse osta apteegist kõrisse ja ninna tilgutamiseks mentoolõli, mis häälepaelte ümbruse turset pehmendab. Traditsioonilisest auru sissehingamisest kirjutati hiljuti, et "vanasti lasti vannituba või pesukauss auru täis ja haige hingas seda sisse. Siis nüüd pole suurt niisutamist, mis peeglid ja seinad märjaks ajab, enam tarvis. Praegu kasutatakse inhalaatoreid..."

Ei oska ka küll ette kujutada, kuidas on võimalik auru pesukaussi koguda, kuid ilmselt võetakse baikatekk, suurrätik või mingi muu riie üle pea ja kummardutakse lauale asetatud tõmmiseanuma koha hingama. Ei mingeid märgi seinu-peegleid. Ja kalli inhalaatori võibki seekord vast apteeki jätta.

Larüngiit on üks neist haigustest, kus medikamentoorse ravi kõrval soovitatakse ka taimravi. Asi ei ole ainuüksi viimase suhteliselt odavamas kättesaadavuses, vaid ka selles, et taimravi aitab haiguse põhjalikumalt välja arstida.

Pakuksin selleks paar üldtuntud ja kergesti kättesaadavat ravimtaime.

Vaarikalehed. Paremaks peetakse metsvaarika omi, kõlbavad ka koduvaarika lehed, kui nad just reostusohtlikus paigas ei kasva. Lehtede sobivaim korjamisaeg on mais, juunis. Kuivatatult säilivusaeg kuni 2 aastat.

Võetakse 2 spl peenestatud droogi 1 kl keeva vee kohta, lastakse tõmmata (soojas, võib ka termoses) 40 min, kurnatakse. Kasutatakse larüngiidi, aga ka kurgumandlite põletiku puhul kurgu kuristamiseks, sobib ka suu loputuseks stomatiidi e suu limaskesta põletiku ravil. Mõningaid vastunäidustusi on vaid siis, kui teed kavatsetakse juua.

Paiselehtede parim kogumisaeg on juunis-juulis. Kuna nende hulgas on tavaliselt palju riknenuid (plekilisi, putukate närituid jm), tuleb teha nö valikkorjamist. Kuivatamiseks antavad juhtnöörid on vastukäivad: üks käsib sageli lehti ümber pöörata, et mõlemad pooled ühtlaselt kuivaksid, teine soovitab kuivamiseks panna lehtede alumine, karvane pool ülespoole ega luba kuivatamise ajal lehti enam segada, et nad ei kortsuks ja mustaks ei muutuks. Olen leidnud kuldse kesktee: ajan nad sukanõela abil 0,5-0,6 mm läbimõõduga tamiilile (tehislikule õngenöörile) ja tõmban selle elutuppa lae alla. Paiseleht pole ju mürgine ega erita ka kuivatamisel halba lõhna. Kuivatatult säilivusaeg kuni 3 a, mingeid vastunäidustusi ega negatiivseid kõrvalmõjusid paiselehe kasutamisel ei ole.

Võetakse 5 g (1 spl peenestatult) droogi 1 kl keeva vee kohta, lastakse tõmmata (soojas) 30 min, kurnatakse. Loputada kurku larüngiidi, suud aga periodontiidi (hambajuure ümbrise põletiku) korral.

Haiguse kiiremale taandumisele tuleb kasuks, kui talitada nii: kui tõmmis on veel soe (aga mitte enam liiga kuum), hingata auru sisse, eelnevalt võib lisada ka pisut söögisoodat. Kui tõmmis juba jahtuma hakkab, teha temaga veel kurguloputust (põletikuline limaskest kuuma vedelikku ei taha taluda).

Kindluse mõttes võiks kodust ravi jätkata vähemalt mõni päev ka veel siis, kui pealtnäha tundub kõik korras olevat.

HEINO SÕRM