Kohv vähendab Parkinsoni tõve ohtu

Havail alustati 1965.a uurimust, milles osales 8004 Oahu saarel elavat jaapani päritolu meest vanuses 45-68a . Töö algul intervjueeriti kõiki katses osalejaid ning märgiti üles nende eluolulised ja demograafilised andmed, samuti uuriti meeste tervislikku seisundit. Erilist tähelepanu pöörati toitumisele: toidu koostisele, toidurežiimile ja kohvi joomisele.

Fikseeriti, kas uuritav isik joob kohvi või ei ja kui palju ta seda päevas tarvitab. Samuti arvestati ka teisi kofeiini allikaid: roheline ja must tee, šokolaad, kokakoola jm. Vaatlus kestis 30a.

Uurimusest tehti jooksvalt kokkuvõtteid kogu katseperioodi vältel, kuid lõplike statistiliste arvutuste põhjal selgusid töö põhitulemused 1999.aastaks. Selle aja jooksul haigestus Parkinsoni tõppe kokku 102 inimest. Töö tulemustest ilmnes selge pöördvõrdeline seos joodud kohvi hulga ja Parkinsoni tõppe haigestumise sageduse vahel. Nii oli haigestumise koefitsient 10 000 isiku kohta, kes ei joonud kohvi 10,4. Kohvi joojate puhul see näitaja langes, olenevalt päevas joodud kohvi hulgast. Näit väga ohtralt kohvi tarvitajatel, kes jõid seda päevas vähemalt 827 ml (28 untsi), oli arvestuslik koefitsient ainult 1,9. Tagasihoidlikematel kohvi tarvitajatel oli see näitaja veidi kõrgem, kuid märksa madalam kui kohvi mittekasutajatel. Seejuures ei olnud oluline, kas kohvile lisati piima või suhkrut. Töö tulemused ei olnud seotud ka suitsetamisega.

Kohvis leiduv kofeiin on tuntud kui kesknärvisüsteemi stimulaator. Töö autorid analüüsivad võimalikke toimemehhanisme, mis võiksid põhjustada kohvi kaitsva toime Parkinsoni tõve tekke suhtes. Nende arvates aastate jooksul kofeiini sisaldava kohvi joomine võib avaldada vastutoimet selle haiguse korral esinevatele degeneratiivsetele protsessidele kesknärvisüsteemis.

Kuigi kohvi joomine võib vähendada riski haigestuda Parkinsoni tõppe, tuleb seejuures arvestada ka mitmeid teisi tervisega seotud asjaolusid. Näiteks on kindlaks tehtud, et liigne kohvi joomine võib tõsta verekolesterooli sisaldust ja suurendada südame koronaarhaiguse riski. Autorite arvates pakub ulatuslikemate üldistuste tegemiseks suurt huvi analoogilise uurimuse läbiviimine naistel ning mõnedes teistes etnilistes gruppides.

Ajakirjast The American Journal of Medical Association TIINA TAMME