Lapsepõlv on liikumisiga

Lapsepõlv on või vähemalt peaks olema liikumise poolest aktiivseim aeg. Kes ei mäleta meist lapsepõlve ohtraid mänge, sääraseid, mis olid täis jookse, tagaajamisi ja peitmisi. Üheks kindlaks mänguvahendiks oli pall. Sai uisutatud, suusatatud, ujutud... Räägitakse, et tänapäeva lapsed on vähem liikuvamad. Teler ja arvuti suruvad üha enam lapsi tugitoolidesse.

Soome liikumisspetsialistid Pirkoo Numminen ja Ikka Välimäki kinnitavad, et soome koolilastel juurdub lapsepõlve hüpoaktiivne eluviis tugevamini kui kehaline aktiivsus. Oma raamatus "Liikumine ja meditsiin" räägivad nad laste ealistest liikumisiseärasustest, jagavad nõu, kuidas arendada juba maast-madalast liikumisaktiivsust.

Väikelastele soovitatakse korraldada intervalltüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist, millega arendatakse tasakaalu, koordinatsiooni ja osavust. Nende mängudega hakkab laps paremini tajuma ümbritsevat. Lasteaiaeas lisanduvad uued liikumisvormid. Pere ringis võimeldakse, matkatakse, ujutakse jne. Lapse minapildi ja eneseväärikuse ning sotsiaalse arengu seisukohalt peetakse tähtsaks, et igasugune liikumine pakuks positiivseid elamusi.

Motoorsete oskuste omandamiseks peetakse parimaks ajaks esimest kümmet aastat, mille jooksul toimub närvisüsteemi põhiline areng. Et poisid on enne murdeiga tüdrukutest kehaliselt tragimad, soovitatakse just neile luua võimalusi kulutamaks ülevoogavat energiat.

Igapäevane mõõdukas liikumine suurendab laste luude tihedust ja jämedust. Liikumatus põhjustab aga luudes mineraalide vähenemist. Kusjuures tugeva treeningu kasvu pidurdav toime on jäänud endiselt raamatu autorite väitel vaidlusaluseks küsimuseks.

Kasvava lapse luustik on väga elastne, mistõttu laste luuvigastused erinevadki täiskasvanute omast. Regeneratsioonivõime abil korrigeeruvad kasvades paljud traumaatilised ja arengulised väärasendid. Väikeste laste lihased sisaldavad 72 % vett (täiskasvanutel 66%), mistõttu arvatakse, et laste lihased väsivad kiiremini. Poiste lihasmass on suurem, seega on nad jõudu nõudvates harjutustes ka tugevamad, see-eest on sama vanad tüdrukud tasakaaluharjutustes krapsakamad.

Inglismaal tehtud uurimus näitab, et pelgalt üksikud alg- ja keskastme õpilased liiguvad vabal ajal nii suure intensiivsusega, et sellel on südame ja kopsu töövõimet treeniv toime. Murdeeas liikumisharjumused muutuvad, nii et paljude mõõdukalt aktiivne eluviis muutub loiumaks, vähesed aktiivsed aga muutuvad veelgi liikuvamaks.

MARIIS KARMIS