Aed-liivatee annab elu tagasi

Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi.

Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt.

Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed.

Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga.

Tüümian koduaias

Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või potti üle kasta. Taim nõuab soojust ja valgust, teda võib õue istutada alles pärast seda, kui ilmad on tõepoolest soojad.

Tüümiani oksi võib kasutada kogu kasvuaja jooksul ja kuivatamiseks korjata enne õitsema hakkamist. Õievarred võib jätta korjamata, taime ei maksa liiga "paljaks" koorida. Tüümiani sugulast, nõmm-liivateed võib samuti aias kasvatada. Nõmm-liivatee on tiheda vaibana dekoratiivne taim, kuid samal ajal ka maitseaineks kõlbulik.

Kääbuspõõsana, dekoratiivne liivatee on mitmeaastane taim, kaetuna või talveks keldrisse viiduna jätkab ta oma kasvu järgmisel suvel. Talveks säilitamiseks ta kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuna ta on väga aromaatne, võib potis talveks magamistuppa tuua. Rahulik uni on kindlustatud.

Keemiline koostis

Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli, pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Sisaldab 1-2% eeterlikke õlisid, samal ajal nõmm-liivatees on neid tunduvalt vähem (0,1-0,2%). Nõmm-liivatee on rikas mineraalainete poolest, rikkalikult leidub joodi, kuid kasutamise minimaalkogused ei võimalda nendega meil organismi vajadusi rahuldada.

Liivatee ravitoime

Rahvameditsiin kui ka teadus on tunnustanud tema ravitoimet eeskätt köha- ja bronhiidi korral. Kasutatakse hingamisteede põletike, kopsupõletiku, angiini ja bronhiaalastma korral. Tal on rahustav, valuvaigistav, und taastav toime. Valu ja põletikke leevendavad liivateevannid (suur luksus, sest nõuab palju ürti - 60g ämbritäie kuuma vee kohta). Eriline aine aed-liivatee ürdis leevendab vananemisnähte. Aed-liivatee sisaldab õli, mis võib säilitada küllastamata lipoproteiidide tasakaalu organismis. Lipoproteiidide sisaldus kehas väheneb vananemisel. See võib põhjustada liigesevalu jt reumaatilisi vaevusi. Šoti Põllumajandusülikoolis ja Budapesti Meditsiiniülikoolis on aastaid uuritud loomade ja inimeste vananemist. Teadlased on selgitanud tosina erineva ravimtaime mõju vananemisele, kuid aed-liivatee on andnud kõige paremaid tulemusi.

Gripi, hingamisteede põletike ja köha korral võetakse 1 supilusikatäis ürti kl keeva vee kohta, lastakse 8-10 min tõmmata ja kurnatakse. Juuakse soojalt, võib lisada mett. Gaasivalude ja soolepõletiku korral lastakse teed kauem tõmmata (30 min) ja juuakse jahedana pool kl enne sööki. Imikutele lisatakse ürti vaid 1 teelusikatäis liitri vee kohta, mis kõrvaldab gaasihädad.

Viinaga tõmmise jaoks võetakse 10 g ürti ja valatakse üle 100 g viinaga. Jäetakse seisma 10 päevaks, perioodiliselt raputatakse purki või pudelit, seejärel kurnatakse. Mugav ja tõhus kurguvalu, liigesepõletiku puhul, ka suu loputamiseks. Bronhiidi puhul võib tõhusaks abiks olla teesegu liivateest, paiselehest, teelehest. Kõiki võetakse võrdses osas 1 supilusikatäis ja lastakse tõmmata 30 min kuni 1 tund. Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas.

Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja iminõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga.

Liivatee toidutaimena

Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel.

Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.

Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatšokile, kurgile ja seentele.

Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel.

Marinaad

1 pudel valget veini, vett (vajadusel 1 tl soola), 2 tl tüümiani, valge pipra teri, sinepipulbrit.

Marinaadile võib lisada rõõska koort ja musta pipart, kui lisame marinaadi eelnevalt praetud lihale (liha eelnevalt marineeritud eeltoodud segus ilma kooreta). Toodud marinaadi kogus sobilik ühele jänesele või lambakintsule.

Liivatee kuulub paljude maitseainete segudesse. Koduseks maitseainete kimbuks või seguks soovitan tüümiani peterselli, majoraani, estragoni, haraputke kõiki võrdsetes kogustes.

Veel üks praktiline nõuanne: peenestatud segust teha parajad portsud filterpaberisse või marlisse (olenevalt peensusastmest) niidiga kinniseotult. Nii võib hoida valmistoidus ja niidi otsapidi välja tõmmata. Eriti kasulik on see puljongi ja selgete suppide valmistamisel. Tänavu olen saanud oma aiast juba kolmandat saaki. Pole kahju murda oksakesi pliidi kõrvale toa lõhnastamiseks ja silmailuks.

AIVE LUIGELA