Dopingutondi tabamine on jälle päevakorras

Prantsusmaa antidopingu komisjoni president Michel Boyon teatas 8. augustil, et Tour de France´il võetud 96 proovist olid 45 protsenti positiivsed ja tegi aasta tähtsündmuse Sydney OMi eel atleedid taaskord valvsaks.

Eestis on mitu tunnustatud arsti, kellele dopingumaailm võõras pole. Mis siis NÜÜD juhtunud on, seda püüab selgitada spordiarst Kaidu Meitern.

Alustuseks üks võimalikke dopingu definitsioone, võetud ENEst: "Doping - sportlike võimete ajutine tõstmine mitmesuguste, peamiselt närvisüsteemi mõjutavate füsioloogiliste ja kehavõõraste ainetega erakordselt suurtes kogustes. On eetilistel ja tervislikel kaalutlustel keelatud." Kui täpne ja tõsiseltvõetav kunagine määratlus praegu on?

KAIDU MEITERN: "See hakkab kindlasti vastu. Dopingaineid võib manustada ükskõik millistes kogustes, patustajaid võetakse kinni ka väikese koguse eest. Pakutud definitsioon ei ole üldse kaasaegne. Ses mõttes ka, et öeldakse, et dopingained on need, mis antakse sisse tulemuse parandamiseks. Kuid praegu räägitakse hoopis väga palju taastumisest. Võib kasutada ja kirjutatakse välja taastumisvahendeid, kuid mis see taastumisvahend on? See on ju samasugune doping, mis antakse kehaväliselt sisse. Mis erinevus on taastumisvahenditel ja dopingul? Erinevus on praegu ainult selles, et dopingained on need, mis on dopingainete nimekirjas, ja taastumisvahendid on need, mida seal ei ole. Kuid taastumisvahendid peavad mõjuma dopingainetega samamoodi - et inimene saaks rohkem treenida. Kes kasutab taastumisvahendeid, saab rohkem treenida, kes ei kasuta, saab vähem treenida. Nii tekibki ebavõrdsuse moment. Taastumisained on ikkagi ka doping, ainult nende mõjuvõime on väiksem."

Viimase aja pommsündmus dopingumaailmas on seotud Tour de France´iga, õigemini Prantsusmaa antidopingu komisjoni presidendi Michel Boyoni 8. augusti avaldusega. Boyon avalikustas, et Touril 71 ratturilt võetud 96st proovist 45 protsenti olid positiivsed. Mis tunde tavatu avaldus sinus kui spordiarstis esmakuuldes tekitas?

Arvan, et tegu on ikkagi vahelejäämisega ja testosterooni ehk inimese organismi omaenda hormooniga. Seda hormooni on hakatud ka väljastpoolt võtma ja tehakse kindlaks välimise ja sisemise hormooni suhtega. Paljudes uutes looduslikes ainetes, mis ei ole veel dopingu nimekirjas, on püütud testosterooni taset tõsta. Sportlased kasutavadki neid aineid. On teada, et suurte koomuste juures organismis testosterooni tase langeb ja kui madala testosterooni tasemega edasi treenida, tekib ületreenitus, mis on haigus. Kas ei või siis haiguse vältimiseks kasutada testosterooni - ka see on asja üks aspekt? Seda peaks kuidagi piiritlema, kui kaugele lubada ja kui kaugele mitte.

8. augusti avaldusest lugesin välja kolme keelatud aine nimed - mainiti taastumist kiirendavat kortikosterooni ja ränkadel koormustel hingamist leevendavaid terbutaliini ja salbutamooli. Millega tegu?

Salbutamool on Beta 2 agonist ja teda käsitletakse dopingainena kui stimulanti, mis laiendab hingamisteid, inimene saab rohkem õhku ja see aitab väsimuse vastu. Kortikosteroon on samuti uuem asi väsimuse vastu. Need on samad ravimid, mida vigastuste ja põletike vastu süstime liigesesse või liigese ümbrusesse. Nüüd on käes uuem käik nende ravimite kasutamises. Ju siis aitab, kui kasutatakse.

Kuubalasest kõrgushüppe maailmarekordiomanikul Javier Sotomayoril on dopingukasutamise plekk küljes.

Prantsuse antidopingu komisjon, kes ägedalt dopinguga sõdib, tekkis 1998. aasta Tour de France´il lahvatanud dopinguskandaali järel. Siis avastati teatavasti Festina tiimi massööriautost EPO ampullid. EPO ehk erütropoietiin. Mis see on? Miks ta doping on, inimorganism ise toodab seda ju ka?

Organism valmistab seda ise küll, see on hormoon ja tema toimel tõuseb erutrotsüüdide produktsioon, paraneb hemoglobiini tase ja sellega koos ka hapniku omastamine. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paremini omastame hapnikku ja sellepärast seda tarvitatakse. Lisaks on tal ka anaboolne toime.

EPOga on asi nüüd väga tõsine, sest prantsuse arstid pakkusid hiljuti viisi, kuidas avastada ta uriinist kuni kolm päeva pärast manustamist. Austraalia arstid omakorda tulid välja viisiga, kuidas vereanalüüsi abil tõestada EPO kasutamist isegi kolm nädalat pärast pruukimist. Revolutsioon dopingu avastamises?

Ses mõttes küll, et üks aine on jälle kinni püütav. Nendele, kes seda ainet kasutavad, on see uus väljakutse. Tuleb uus aine otsida.

Iga suurvõistluse eel algab uus dopingujaht. Sydney OMini on vähem kui kuu, möll on jälle alanud. ROK on andnud märku, et võimalik on EPO pruukijate püüdmiseks võtta OMil uuel meetodil kolmsada proovi. Kui üks kahest - prantslaste või austraallaste pakutud viis - annab negatiivse tulemuse, jääb sportlane puhtaks. Kuidas Sydneys dopinguga läheb, millist sündmuste käiku spordiarstina ennustad?

Arvan, et need, kes on dopingu nõuandjad, on kõike juba ette näinud. Asendusained on olemas. Ja teiseks arvan, et kui aetakse enne võistlust end EPOga vormi, siis jäänud lühikese ajaga ei kao vorm kuskile.

ROKi president, vanahärra Juan Antonio Samaranch kuulutas hiljuti, et Sydney OM tuleb dopinguvaba ja et Austraalias dopingut ei tuvastata. Naiivne arvamus, sest kõigile on selge, et dopingut pruugitakse. Küsimus on vahelejäämises.

Arvan küll, et on selliseid aineid, mida kaasaegsete dopingupüüdmise vahenditega pole veel võimalik püüda.

Oled spordiarstina vist veendunud, et farmakoloogia jääb tippsporti, et farmakoloogia astub üha kiiremate sammudega ees, dopinguvastane võitlus kihutab hagijana järel, kuid mööda ei saa?

Jah, olen seda meelt, et tippspordis on nii suured rahad liikumas, et selle suure raha sees on ka need summad ette nähtud, mille abil leida aineid, mis aitavad rohkem treenida ja saavutada, ning leida on võimalik ka need ained, millega võimalik dopingust kõrvale hiilida.

Kui äsjane pomm dopingumaailmas Tour de France´iga seoses plahvatas, asus Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) vasturünnakule, kaitsetes oma rattureid. UCI kuulutas maailmale, et atleedid pruukinud tervistsäästvaid ravimeid arstide loal. Põhiliselt ratturite hulgas tihti leviva astma ravimiseks.

Millega see neljakümne viie protsendi vahelejäänute jant lõppeda võiks? Kas hakatakse nimesid avalikustama?

Arvan, et kui NII PALJU jääb korraga vahele, siis ei hakata nimesid avalikustama. Võib-olla tehakse jalgrattaspordis samamoodi kui tehti tõstmisega - tõstmine muutus uute kaalukategooriatega täiesti uueks alaks.

OMini on vähem kui kuu. Mis Sydneys ikkagi juhtuma hakkab? Viimasel hetkel on vähendatud või leevendatud mõne dopinguga patustanud iidoli karistust nii, et võistlemine OMil on võimalik. Näiteks Javier Sotomayoril, Merlene Otteyl, ukrainlased taotlevad, et IAAF rehabiliteeriks mitmendat korda dopinguga vahele jäänud tippkuulitõukaja Aleksandr Bagatši. Kas nad tõesti teevad Sydneys jälle tipptulemusi või jäävad dopinguhirmus keskpäraseks ja dopingupruukijate nimekiri pikeneb täiesti uute manustajate nimedega?

Arvan, et nimetatud teevad ikka oma tavalisel tasemel. Sotomayor kasutas kokaiini, see ei ole nii kõva aine, et mõjutaks tulemust.

URMAS ESLON