Lugeja H: Riit Tartust küsib, kuidas hoiduda sapikividest.
Vastusena avaldame TIINA TAMME refereeringu välisajakirjandusest.

Sapikivitõbi on haigus, millele on iseloomulik kivide moodustumine sapipõies või sapiteedes. Sapikivid tekivad sagedamini naistel, kel vanuses 20-60a esineb neid 2 korda rohkem kui meestel. Kui maksas moodustuvas seedenõres ehk sapis on palju kolesterooli, sapipigment bilirubiini ja sapisooli, siis võivad need sadestudes sapipõies hakata moodustama kive. Koostiselt ja mõõtmetelt on sapikivid mitmesugused. Nad võivad olla veidi suuremad liivaterast kuni kanamunasuuruste hiiglasteni.

Kui sapikivid blokeerivad sapipõie või sapiteed ja sapp ei pääse enam seedekanalisse, tekib tugev valu. Kivihoog tekib tavaliselt öösel või peale rasvarikast toitu ja võib kesta tunde. Sellele võib kaasneda äge sapipõie põletik koos palaviku, iivelduse, oksendamise ja muude vaevustega. Mõnikord ei põhjusta sapikivid mingeid sümptomeid ja inimene pole teadlik nende olemasolust. Kui ei esine otseselt sapikivihooge ehk sapikoolikaid, võib siiski aeg-ajalt täheldada mõningaid sümptomeid, mis viitavad võimalikule sapikivide esinemisele:

  • aeg-ajalt esinev terav lühiajaline valu kõhu all- või keskosas paremal pool
  • higistamine
  • mõnikord esinevad külmahood
  • subfebriilsed ehk kerged palavikuhood
  • naha kollakas värvus või kollakad silmavalged
  • hallikat värvust väljaheited

Sapikivide tekke olulisemad riskitegurid ja nende vältimine

Liigne kehakaal. Spetsialistid väidavad, et sapikivid on sageli põhjustatud sellest, et organism saab toiduga rohkem kaloreid, kui ta neid oma talitlusteks vajab ja kasutada suudab. Ülejääkidest moodustuvad rasvavarud, mis põhjustavad kehakaalu tõusu. Seega tuleb hoiduda liigsöömisest.

Liigse kehakaalu vähendamiseks on palju võimalusi, kuid eriti siis kui on kindlaks tehtud sapikivide olemasolu, hoiatab Harwardi ülikooli professor M.F. Leitzmann kaalust mahavõtmisel järsu kaalulanguse eest. See võib põhjustada kivide liikumahakkamist sapiteedes ja tugeva valuhoo teket.

Rasvarikas ja vähe kiudaineid sisaldav toit. Eriti mitmesuguste kondiitritoodete ja maiustuste, mis on kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega, liigne söömine aitab kaasa sapikivide tekkele.

Vähene füüsiline tegevus. Mida füüsiliselt aktiivsem on inimene, seda väiksem on oht sapikivide tekkeks. Kõndimine, mõõdukas tempos jooksmine, sportlikud mängud, ujumine, jalgrattasõit - kõik need on väärtuslikud abinõud sapikivide tekke võimaluste vähendamiseks. Ka muu kehaline tegevus, aiatöö, kodused toimetused, mis on seotud liikumisega värskes õhus, aitab hoiduda sapikivide tekkest.

Diabeet ehk suhkurtõbi. Selle haiguse korral on veres tavaliselt kõrgem triglütseriidide sisaldus. Need rasvhappeühendid suurendavad sapikivide tekke riski, mille vältimiseks on vajalik igakülgne suhkurtõve ravi.

Vere kolesterooli alandavate ravimite kasutamine tõstab tavaliselt kolesterooli sisaldust sapis, mis suurendab sapikivide tekke ohtu.

Östrogeenide liigne kogus organismis võib tekkida raseduse, hormoonasendusravi ja rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel, mis tõstab kolesterooli taset sapis ja vähendab sapipõie liikuvust (kokkutõmbeid), soodustades sellega kivide teket.

Nälgimine. Sel puhul väheneb sapi teke ja sapipõie liikuvus, mistõttu sapp võib muutuda ülekontsentreerituks kolesterooli jt sapiosiste poolest. See loob tingimused sapikivide moodustumiseks.

Geneetiline ja etniline eelsoodumus. Mõnikord esineb sapikive mitmel perekonnaliikmel. See võib olla seotud ühesuguste, kivide teket soodustavate toitumistavade jm tingimustega, kuid teatavat osa võib mängida ka pärilik eelsoodumus. Samuti on täheldatud etnilise omapära esinemist. Nt ameerika põliselanikel ja Mehhiko ameeriklastel on eelsoodumus kõrgele kolesterooli sisaldusele sapis, mis võib viia kivide tekkele. Suhteliselt harva esineb aga sapikive jaapanlastel.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi