Stressireakstioon on pärit hallist ajast

"Stress on iga muutus, millega sa pead kohanema, alates äärmuslikest olukordadest, kui sa oled tõesti füüsilises ohus, kuni armumiseni kaasneva elevuseni või vajaduseni saavutada mõni ihaldatav eesmärk."

K-Kirjastuse üllitatud mahukas nõuraamat - "Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat" - annab selle ebameeldiva või meeldiva seisundi tunnetamiseks ja toimetulekuks rohkesti sõnalist abi. Raamat on lihtne ja konkreetne, pakutud võtteid on kerge õppida. Ja neid on palju, mille seast endale katsetades ja analüüsides sobivaim välja valida.

Stress on reaktsioon, mis hallil ajal, kui meie eellasel tuli looduses varitsevate ohtude eest põgeneda või nendega võidelda, valmistas meie primitiivset esiisa selleks ette. Iga probleem, väljamõeldud või reaalne, põhjustab ajukoores (aju mõtlevas osas) signaali hüpotalaamusele (keskajus asuvale stressivastuvõtjale). Hüpotalaamus stimuleerib sümpaatilist (närvisüsteemi osa, mille toimel kiireneb vereringe ja aeglustub seedeelundite talitlus) närvisüsteemi, et viia läbi hulga muutusi meie kehas: tõusevad südame löögikiirus, hingamiskiirus, lihaspinge, tõuseb vererõhk. Veri juhitakse jäsemetest ja seedeorganitest suurematesse lihastesse, kõhus keerab, diagfragma ja pärak lukustuvad, pupillid laienevad, kuulmisvõime suureneb. Samas aga mõned olulised funktsioonid, mis keha tervena hoiavad, lakkavad toimimast, näiteks neerupealsed näärmed hakkavad eritama adrenaliini, epinefriini ja norepinefriini, mis pidurdavad seedimist ja kudede taastamist ning immuunsüsteemi. Stress.

Kohe, kui võtad aga vastu otsuse, et olukord ei ole ohtlik, lõpetab aju hädaohusignaalide saatmise ajukoorele ja see omakorda närvisüsteemile. Stressireaktsioon vaibub, südame löögikiirus, seedimine, hingamine, lihaste pinge ja vererõhk normaliseeruvad. Taastusprotsessi kutsutakse lõõgastumine ja tänapäeva teadmised võimaldavad inimesel seda suures ulatuses ise saavutada.

Kuidas endale stressi teadvustada? Masendus, ärrituvus, väsimus, madal enesehinnang, unetus, hirmud? Seda kõike ja nii mõnelgi veel sundmõtted, lihaspinged, kõrge vererõhk, peavalu, kaelavalu, seljavalud, seedehäired, värinad, ka ülekaalulisus, iiveldus, krooniline kõhukinnisus või -lahtisus, lihastõmblused, haavandid.

Raamat ütleb, et kui oled oma stressisümptomid välja selgitanud, tuleks neist üks või kaks, mis sind kõige rohkem vaevavad, välja valida ja leida käsiraamatust moodused, mis sulle nende leevendamiseks kõige paremini sobivad. Suurema osa sümptomite ravimiseks on pakutud rohkem kui üks eriti efektiivne meetod.

Raamatu läbilugenuna ja siinkohal oma arvamust avaldades ei ole loomulikult võimalik kedagi stressipingeist välja aidata. Käsiraamatut lugema, kõike endale visualiseerima ja ette kujutama peab igaüks ise. Raamat vahendab enesehüpnoosi, autogeenset treeningut, mõtete katkestamist, irratsionaalsete (kuidas inimene sündmusi tõlgendab) mõtete kummutamist, toimetulekuoskuste arendamist, rakenduslikku lõõgastumistreeningut, ka stressivältivaid toitumisharjumusi. Sõnaga, oma keha ja vaimu tundma ning neid leebe pehme tervise juures hoidma.

JUTA ÜTS