Tujukas suvi, viljakas aasta

Tänavune aasta võib täita salved, kuhjad, tünnid ja purgid, sügavkülmkappide karbikestest rääkimata. Nõnda heldelt sigitas Looja õiepungi, lubas neil kevadel viljastuda, viljadel küpseda ja, mis salata, kastis terve suve läbi oma Läänemereäärset rohuaeda lausa kirgliku innuga.

No sai seda kastmist küll sutsuke palju, aga see-eest vaat missugused tulemused puu otsas, viljapõllul, kartulivaos, peenramaal, metsas. Üksi seenesoustist võib kevadeni söönuks saada.

Niisiis, viljakas aasta. Lootkem ainult sügiselt head tuju - et ta lõpuks ometi taevavõlvi päikselise ja kuiva hoiaks ning rikka saagi koju lubaks tuua. Et võiksime vilistada kõigile neile lõunamaistele fruktidele, mille päritolu, sorti ja tihtipeale isegi saagiaastat me ei tea. Hinnasildil võib küll kirjas olla, et selle piraka poolekilose õuna nimi on Jonagold, aga miks ta aasta läbi või veel kauemgi niisugune igihaljas või igipunane, iginärtsimatu ja igimagus on, seda ei oska öelda ükski müüja ega maaletooja. Tervisekaitseinspektsioonis teatakse, et välismaistel puuviljadel (jt tooteil) esineb säilitus-, värv- ja lisaaineid, meie oma maa marjadel ja puuviljadel võib esineda baktereid. Esimesed on teatavasti kahjulikud pikemas perspektiivis (kantserogeenid!), bakteritest võib aga nakatuda kõhutõppe. Ainult et kõhuvalubakterid annab vist iga suislepa või valge klaari pealt käsna ja keeva veega minema uhada, katsu sa aga Jonagoldi koore alt geneetilisi stimulaatoreid ja lisaaineid kätte saada.

Isegi noortest kuusevõrsetest annab midagi teha

Varugem siis tänavu kõike seda, mis meie maa ja mets kasvatanud, olles kord jälle head eesti perenaised, kelle köök lõhnab pohla-, vaarika-, mustsõstra- ja kaarlamoosist, sõstramahlast, seenemarinaadist, keedetud põldubade õllele kutsuvast lõhnast, sellerist, tillist, basiilikust, melissist, küüslaugust. Otsigem lagedale tühjaks saanud oliivi- ja aprikoosipurgid, millest me läinud aastate jooksul oma perele "eksootikat" oleme ammutanud ja mille vastu pere juba ammu on huvi kaotanud, eks ole? - aga neil purkidel on väga head keeratavad kaaned, otsigem retseptiraamatud või oma peastteadmised välja ja pangem potid tulele. Keedetule lisaks jätkem aga suur osa materjali ka toor- ja sügavkülmhoidisteks. Tänavune on ka rikas pihlaka-aasta, puud puha punast kraami täis. Sellestki mõrust viljast annab üks krehvtine toormoos teha, kui marju üks öö sügavkülmikus suhkrustada ja pärast pudrustamist (tampimist) sorts konjakit ja veel suhkrut lisada. Tõsi, pannkoogikatteks jääb hoidis ikka liiga krõbedaks, aga näiteks vahukooretordile vaheldumisi maasikamoosiga on see õige põnev. Ka äädikamarinaadis kupale lastud pihlakobaraid maksab talveks varuda, nad säilitavad kinnises purgis suure osa oma esialgsest värvist ja on näiteks jõulu aegu verivorsti ja seaprae kõrval õige dekoratiivseks lisandiks. Nagu paradiisiõunadki. Või paprikarattad. Küüslauguküüned. Kauntest välja lüditud põldoad. Kressiseemned. Tillukesed salatisibulad. Lillkapsakobarad. Muide, isegi noortest kuusevõrsetest annab näiteks lamba- või sokuprae juurde huvitava mekiga salat teha. Helerohelised näpuotsapikkused võrsed loputatakse ja neile valatakse samasugune marinaad kui ubadele või küüslaugule, kuumutatakse. Ainult et see rong on tänavu juba läinud - noored võrsed tulnuks noppida mais või juuni algul.

Kuivatagem ja riputagem köögiseinale lõhnavaid teesegusid, millest saaks hüva rüübet tuuliseil pimedail talveõhtuil või olgu nad siis lihtsalt silmailuks. Sättigem pliidi kohale puhmakas (eelnevalt laialilaotatult kuivatatud) piparmündivarsi, raudrohtu või köömneid - kui te tule koldesse teete, hakkavad nad lõhnama, kirbelt ja nostalgiliselt, tuletades meelde tujuka suvega aastatuhandealgust 2000. Ja lakke või seinale köidetud taimekimbud aitavad isegi meie roostevaba terase, cyproci ja tehisvaipadega kaetud laboratooriumisarnased korterid muuta kodusemaks, soojemaks, romantilisemaks.

JUTA ÜTS

Varugem tänavu kõike seda,
mis meie oma maa ja mets kasva-
tanud, olles kord jälle head eesti
perenaised, kelle köök lõhnab pohla-
ja kaarlamoosist, seenemarinaadist,
sellerist, tillist, küüslaugust ja vilistagem
lõunamaistele fruktidele.