Tasub teada

Kurguvalu leevendaja

Kui kurk on valulik ja raske neelata, on soovitav süüa värskeid paprika ehk punapipra lõike. Paprika niisutab suud ja vähendab neelamisel valulikkust. Toob kiiresti kergendust, kuigi efekt on lühiajaline. Spetsialistidel ei ole seni täpselt teada, milles seisneb paprika kurguvalu vaigistav toime. Paprika sisaldab alkaloid kapsaitsiini, mis annab talle iseloomuliku terava maitse, kuid nähtavasti valuvaigistav toime on milleski muus. Paprika on rikas vitamiinide, eriti C-vitamiini poolest, mistõttu tal on peale valu leevendava mõju ka organismi üldtoniseeriv toime.

Spinat kaitseb nägemist

Üheks nägemiskaotuse põhjuseks vanemaealistel inimestel on silma võrkkesta keskosas paikneva kollatähni ehk macula lutea degeneratsioon. Nägemise nõrgenemine selle täieliku kaotuseni tekib, kui kogu võrkkest hävib. Võrkkesta degeneratsiooni vältimiseks-pidurdamiseks on seni vähe ravivõimalusi. Nüüd on selgunud, et taimne pigment luteiin aitab vältida silma võrkkesta kahjustust, soodustab isegi selle pidurdumist. Luteiin kaitseb silma võrkkesta tugeva valguse eest ja tema antioksüdantne toime hoiab ära silma kahjustuse. Luteiini leidub rohkesti rohelistes lehtaedviljades, eriti spinatis. Chicago silmaspetsialist dr Stuart Richter väidab, et parim viis vältida vanaduses nägemise kaotust on süüa spinatit ja teisi lehtaedvilju.

Dr Richter hoiatab seejuures, et need, kes kasutavad vere hüübimisvastaseid ravimeid, peaksid enne konsulteerima oma raviarstiga, sest need võivad reageerida spinatis leiduvate ühenditega. Samuti olla mõõdukas spinati kasutamisel, sest see sisaldab rohkesti oblikhapet, mis võib organismis ladestuda oblikhappesooladena ja soodustada neerukivide teket.

Uba alandab vererõhku

Hiljuti USAs valminud uurimus 111 naisel näitas, et ubade söömine soodustab veresoonte seinte elastsemaks muutumist. See omakorda aitab vältida kõrget vererõhku ja südameatakke. Põhjuseks, miks veresooneseinad muutuvad elastsemaks, on ilmselt ubades leiduvad füto- ehk taimsed östrogeenid. Selle tõenduseks on, et oasööjatel oli veres fütoöstrogeene märksa rohkem kui neil, kes ube ei söönud. Fütoöstrogeene on kõige rohkem sojaubades, kuid neid leidub ka teistes oaliikides. Lisaks sellele on ubades rikkalikult tervisele soodsalt mõjuvaid lahustuvaid kiudaineid ning igapäevases toidusedelis tasub aeg-ajalt asendada rasva- ja kolesteroolirikkaid rooge tervislike oatoitudega.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME