GENEETILISELT MUUNDATUD toit - SUURIM KURITEGU

Geneetiliselt muundatud toit on tekitamas järjest rohkem eriarvamusi.

Riia hotellis "Latvija" toimus mai lõpus USA õigusteaduse doktori Steven Drukeri pressikonverents, milles osalesid esindajad kolmest Balti riigist. Steven Druker rääkis hiljuti ilmunud USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) dokumentidest. Selgub, et aastatel 1990-1992 tuli suurem osa selle organisatsiooni ekspertidest järeldusele, et geneetiliselt muundatud (GM) toit erineb toidust, mida toodetakse tavalise sordiaretuse teel saadud taimedest, ja et insenergeneetilisi tooteid tuleb põhjalikult kontrollida tõestamaks nende ohutust.

Alates president Reagani võimulolekust on Valge Maja avaldanud pidevat survet FDA-le ja teistele organisatsioonidele, et soodustada USA biotehnoloogiamajanduse kiiret arengut. Selle tulemusena on FDA ignoreerinud oma ekspertide järeldusi ja ei teosta vajalikke toksikoloogilisi uuringuid, et tõestada GM toidu ohutust. Vaatamata sellele on USA valitsus pidevalt väitnud, et GM toit on täiesti ohutu. Drukeri sõnul on selline poliitika suurim rahuajal toime pandud kuritegu.

GMi pärast kohtusse

Druker koos 9 teadlase ja 12 usuõpetlasega on algatanud FDA vastu kohtuprotsessi. Teadlaste hulgas on professor Philip Regal, Ameerika üks tunnustatuim taimeteadlane, kes kasutab geenitehnoloogia meetodeid oma töös ning teised tuntud selle ala spetsialistid. Nad süüdistavad FDA-d selles, et ta laseb turule testimata ja vastavalt märgistamata toiduaineid ning ei täida talle pandud kohustusi kaitsta rahva tervist ning anda õiget teavet toidu kohta.

Seoses selle protsessiga on kohtule teinud avalduse ka tuntud inglise teadlane Richard Lacey, kel on doktorikraad geneetika alal ning kes on toidu ohutuse ekspert. 1989.a selgitas ta teadusajakirjas "Food Microbiology", missugust ohtu lehmadele võib kujutada tapamajajäätmetest valmistatud loomasööt. See oli hiljem Inglismaal puhkenud hullulehmatõve epideemia esimene ennustus. Ühendatud Kuningriikide valitsus ei reageerinud sellele hoiatusele õigel ajal.

Oma kohtuavalduses seletab Richard Lacey, et võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või tekitavad allergiat. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. GM toidu kohta ei saa sama öelda enne, kui pole läbi viidud põhjalikke toksikoloogilisi teste.

GM toitude osakaal USA lettidel 70 %

Ükski turul olev GM toiduaine pole läbinud vajalikku toksikoloogilist kontrolli, kuna FDA käsitleb insenergeneetiliste meetoditega geeni lisamist taimesse samaväärsena ristamise teel toimuva geenide vahetamisega. Ameerikas pole ka kohustuslik GM toitude märgistamine. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70 %.

Kuigi Euroopa Liidu riikides näeb seadus ette geneetiliselt muundatud toidu märgistamist, ei saa tarbija ka siin vältida võimalikku ohtu, mis on seotud toidu geneetilise muundamisega. Praegu pole mingeid piiranguid GM põllusaaduste kasutamisele loomasöödas. Kui GM taimedes on väikestes kogustes toksilisi aineid, selgitas Druker, siis need satuvad söödaga loomaorganismi ja võivad seal kuhjuda. Sellised loomasaadused on veel ohtlikumad kui GM taimed.

Druker hoiatas GM toidu leviku eest Balti riikides ning avaldas arvamust, et Euroopas on veel võimalik peatada seda protsessi.

Oht inimese tervisele ja keskkonnale

Viimasel ajal on paljud organisatsioonid ning teadlaste ühendused välja astunud GM toidu vastu. Avalikus kirjas maailma kõigi riikide valitsustele kutsuvad 310 teadlast 36 riigist üles peatama GM toidu kasutamist. Selles pöördumises on selgitatud, et GM toit teenib ainult biotehnoloogia korporatsioonide huve ja on inimestele kahjulik. Suurem osa praegu kasvatatavaid GM põllukultuure on tehtud vastupidavaks herbitsiididele, mida toodavad samad korporatsioonid, kes on taimed geneetiliselt modifitseerinud. Teise iseloomulikuma GM taimede rühma puhul on Bt-toksiini geeni lisamisega muudetud nende taimed putukatele mürgiseks eesmärgiga tappa taimekahjureid. Sellega on loodetud saavutada nende põllukultuuride suuremat saagikust. 1999.a uurisid USA ülikoolid 8200 põldu, kus kasvatati GM herbitsiidile vastupidavat sojauba. Selgus, et nende saak oli 6,7 % väiksem ning neid töödeldi 2 kuni 5 korda suurema herbitsiidide kogusega kui geneetiliselt modifitseerimata sojasorte.

Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et see aitab lahendada näljaprobleemi maailmas. See väide võib eksitada neid, kes pole teadlikud toiduainete ressursside olukorrast ja nälja põhjustest maailmas. ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Viimase 40 aasta jooksul on maailma elanike arv kasvanud 90 % võrra. Samal ajal on toidu tootmine ühe inimese kohta kasvanud 25 %. Vaatamata sellele nälgib üks miljard maailma elanikkonnast. Põhjused on sotsiaalsed, aga mitte toidunappus.

Ettearvamatud tagajärjed

Biotehnoloogia korporatsioonid patendivad GM põllukultuure, et hoida oma kontrolli all põllumajandustootmist. On välja töötatud geenitehnoloogia, mis muudab saagist saadud seemned idanemisvõimetuiks. See sunnib põlluharijaid igal aastal ostma uusi seemneid ja viib tootmise monopoliseerimisele ja sotsiaalsete probleemide suurenemisele.

Võõrgeenide kunstlik lisamine taimesse insenergeneetiliste meetodite abil uute põllukultuurivormide saamiseks erineb oluliselt tavalisest sordiaretusest. Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad.

GM organismid võivad tõsiselt kahjustada keskkonda, mida tõenäoliselt pole võimalik parandada. Mõnede GM organismidega seonduvaid ohte on tunnistanud ka USA ja Suurbritannia valitsused. Suurbritannia Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduaineteministeerium on jõudnud järeldusele, et GM taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimised on näidanud, et erinevatele herbitsiididele vastupidavate GM rapsi vormide kasvatamine kõrvuti olevatel põldudel on põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid.

Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Sellise geneetilise materjali ülekande tagajärjel võib antibiootikumi resistentsuse geen levida haigustekitavatele pisikutele, võivad tekkida uued patogeensed viirused ja bakterid. See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide, antibiootikumi resistentsuse geenide ja transgeense DNA kohta.

Lootes saada kiiret majanduslikku kasu, alahindavad valitsused ohtu, mis on seotud biotehnoloogia kiire rakendamisega tootmisse, ning pole senini reageerinud eespool mainitud pöördumistele.

GENNADI KOBZAR,
bioloogiakandidaat

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi