UUS RAAMAT
Seeneaastal seenesõbraks

Metsad on sel aastal seeni täis. Loomulikult on paljud neist ussitanud, kuid ikka leidub ka söögikõlblikku. Sel, kel tahtmist metsas seeni otsida ja korvi täita, ei kahetse seeneretkede peale kulutatud tundidest. Aegsasti on ka seeneraamatu üllitanud seenesõpradele kirjastus Sinisukk. Tegemist on "Seenehõrgutistega", mille on koostanud soomlastest töögrupp (Pirjo Kytövuori, Arja Hopsu-Neuvonen, Marjetta Karttunen, Sirkaa-Liisa Eskolin).

On teada, et soodsal seeneaastal võib kogu metsade seenesaak olla umbes 2 miljardit kilo. Üldiselt aga kasutatakse kõlblikust saagist ära pelgalt paari protsendi ringis. Paljud Kesk-Euroopa seenefännid kadestavad meie rikkalikke seenemetsi ja igaühe õigust korjata seeni kust aga soovib. Samuti vihjavad raamatu autorid nappivale seenetundmisele, mis ei lase sedagi, mis metsas ootamas, täielikult ära kasutada. Egas tundmatut seent ju julge patta panna. Sestap soovitavad autorid igal sügisel seenelisel tundma õppida paar uut seeneliiki ja katsetada.

Lisaks hõrgule maitsele on seened tervislikud, sisaldades sama vähe toiduenergiat kui köögiviljad - keskmiselt 30 kcal/100g. Proteiine on seentes 1-5%. Teatakse, et seened sisaldavad B-grupi vitamiineA-,D- ja C-vitamiini. Seentes on rauda, vaske, tsinki, kaaliumi, mangaani ja seleeni. Tasub esile tõsta ka seente kõrget kiudainesisaldust.

Raamatus hoaiatatakse: seeni ei või korjata linnaväljakutelt, tiheda liiklusega teede äärest ega tööstusettevõtete lähedusest - seal võib neisse olla ladestunud mürgiseid raskemetalle.

Raamtus räägitakse seenelkäigu varustusest, seene korjamise A-st ja B-st, seente puhastamiseset kodus ja eeltöötlusest toidu valmistamiseks. Antakse juhiseid salatite, suppide, kastmete, hautiste, kotlettide jt hakitud seenetoidu valmistamisel. Retsepte jagub ka paja ja vormitoitude kohta, eraldi tuuakse ära retseptid maitsvatest õhtueinetest, küpsetistest. Ei puudu hoidised, kultuurseened ja nende kasutamine

Seeneroad viivad keele alla.

SILLE MAKSIMOV