Vanale ajule uued rakud

Kudede ja elundite siirdamine on meditsiini lähimineviku üks silmapaistvamaid saavutusi, mis on andnud tagasi paljudele inimestele nende tervise ja elu. Viimase paarikümne aasta jooksul tehtud uuringud annavad lootust -ka närvirakke, mille asendamisega on seni olnud raskusi, saab istutada ajukoe kahjustatud või hävinud alale. Närvirakkude siirdamine võimaldaks edukamalt ravida vanemas eas esinevaid aju degeneratiivseid haigusi. Nende hulka kuuluvad eelkõige Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi, aga ka aju insult jmt haigused. Idee, mille sihiks on hävinud närvirakkude asendamine uutega, üks elluviijatest on Rootsis Lundi Ülikooli Kliiniku neuroloog Olle Lindvall. Koos kolleegidega on ta jõudnud aastaid kestnud töö esimeste tulemusteni. Nad on istutanud Parkinsoni tõve haigetele aju piirkonda, kus selle haiguse puhul toimub kesknärvisüsteemi mediaatorit dopamiini produtseerivate rakkude taandareng, uusi, lootelt saadud rakke. Ravitulemused, mis on saadud 17 patsiendil, on lootustandvad ning julgustavad aeganõudvat ja probleemiderohket tööd jätkama. Ravitavatel patsientidel vähenes Parkinsoni tõvele iseloomulik jäsemete jäikus ja liigutuste aeglus. Kolmel kõige paremini paranenud haigel ei olnud enam vajadust standardsete ravimite kasutamiseks ja kaks patsienti paranesid niivõrd, et võisid minna tööle.

Dr Lindvalli väite järgi saab ajurakkude asendamisega taastada kaotatud funktsioone mitmeks aastaks. Spetsiaalsed aju tomograafilised (röntgenuurimise erimeetod) uurimised näitasid, et istutatud rakud olid elus ja produtseerisid dopamiini veel 10a pärast siirdamisoperatsiooni.

Kuigi looterakke peetakse heaks standardiks rakuteraapias, on nende saamine seotud suurte eetiliste barjääridega ning mitmesuguste praktiliste raskustega. Ühe patsiendi raviks vajalike rakkude isoleerimine on tehniliselt keerukas ja nende hankimine piiratud. Kuid seoses maailma rahvastiku vananemisega suureneb sellega kaasnevate haiguste osakaal ja vajadus vastava ravi järele senisest veelgi. Näiteks praegu on Inglismaal 200 000 Parkinsoni tõbe põdejat, neile lisandub 750 000 Alzheimeri tõve haiget ning igal aastal kannatab seal 140 000 inimest aju insuldi tagajärgede all.

Probleemile lahenduse leidmiseks tuleks kõne alla peale vastavaid erimenetlusi mõne teise rakuliigi, näiteks sea närvirakkude kasutamine. Kuid ekspertide hinnangul on see seotud tõsiste immunogeneetiliste takistuste ja viirusinfektsioonide ülekandmise võimalustega. On proovitud mitmeid erimeetodeid ja rakuliike, kuid seni pole sobivat lahendust leitud.

Dr McKay Bethesta Rahvuslikust Tervise Instituudist on seisukohal, et võti rakuteraapia elluviimiseks on koekultuurides algrakkude muutmises diferentseeritud närvirakkudeks. Praegu töötatakse pingsalt mitmel pool maailmas rakuteraapia arendamiseks ja elluviimiseks. Senised edukad katsetused loote rakutransplantaatidega on aga nurgakiviks, millest lähtudes tuleb leida uusi võimalusi hävinud närvirakkude asendamiseks aju degeneratiivsete ja paljude teiste haiguste korral.

TIINA TAMME,
ajakirjast The Lancet