RAAMAT
Oo, need moosid!

Hoidiste valmistamine on populaarne. Ehkki uus Eesti-aeg on paisanud turule kõiksuguseid hoidiseid, tegelevad hoidistamisega siiski nii suured kui väikesed pered. Mõnedki meist peavad hoidiste valmistamist loominguliseks hobiks. Ning kui suurt meelehead teeb talvel mõni keldrist võetud purk, mis lõhnab suviselt koduaia järele.

Sinisukalt ilmunud kokaraamatus "Dzemmid, zeleed ja kompotid" (autor sakslane Frank Stein) hoiatatakse, et raamatu retseptid annavad tõeliselt häid tulemusi vaid siis, kui järgitakse mõningaid põhireegleid. Tähtsaim neist on see, et tarvitada tuleks ainult laitmatult värskeid ja küpseid vilju. Toored viljad on vähem aromaatsed. Samas üleküpsenud viljadesse on jäänud vähe looduslikku tarretusainet, nad riknevad kiiremini.

Raamatus tutvustatakse vajalikke töövahendeid ja -meetodeid, eraldi antakse valmistamisnõu diabeetikutele. Eraldi peatutakse mahlade, mooside, zeleede ja dzemmide tegemisel, suhkru sortide tutvustamisel, kompottide ja likööride ning alkoholiga hoidiste valmistamisel.

Võtame või näiteks maasika-ananassimoosi, sampusezelee, ploomid rosinate ja rummiga, mägiapelsinid viinaga...

Värskeid ideid hoidistamisest

Laiemalt hoidistamisest annab ülevaate soomlannade Pirjo Kutövuori, Arja Hopsu-Neuvoneni ja Marjetta Karttuneni raamat "Kodused hoidised", mis samuti üllitatud Sinisukalt.

Raamatus kirjeldatakse erinevaid viise marjade, puuviljade ja köögiviljade hoidistamiseks. Leidub nii vanaemadeaegseid kui praegusaegseid retsepte. Nõu antakse ka uute ja vähemlevinud marjasortide hoidistamiseks.

Tutvustatakse hoidistamisel kasutatavaid säilitus- ja lisaaineid, toorhoidiste tegemist, külmutamist, suhkruga keetmist, konserveerimist, hapendamist, marineerimist, kuivatamist. Jagatakse ka värskeid ideid.

SILLE MAKSIMOV