Südameinfarkti põetakse erinevalt

Yale ülikooli (USA) teadlased analüüsisid 150 000 naise ja 230 000 mehe, kes olid põdenud südameinfarkti, haiguslugusid. Nad leidsid, et naistel tekib südamelihase infarkt vanemas eas kui meestel ja nende kõrgem suremus pärast infarkti oli sageli seotud organismi ealiste muutustega. Kuid soolised erinevused südame koronaarhaiguse ja infarkti kulus ei olnud tingitud ainult ealistest muutustest. Alla 75a naised surid haiglas sagedamini kui samaealised mehed ja ea noorenedes see nähtus süvenes veelgi. Töö autorite arvates võis seda tingida naiste hilisem saabumine haiglaravile, sest infarkti diagnoosimine oli naistel vahel raskendatud ja ei toimunud nii kiiresti kui meestel. Seetõttu alustati neil ka trombolüütilist (vere trombe lahustavat) ravi hiljem. Viivitused haiguse diagnoosimisel ja neist tulenevalt ka spetsiifilise ravi hilisem algus moodustavad naistel siiski ainult 1/3 surmaga lõppevate juhtude põhjustest. Seetõttu kujutavad naised alla 70a kõrget riskigruppi, mis vajab spetsiaalset analüüsi, väidab teadlaste grupi juht dr Vaccarino. Ta märgib, et kuni 75. eluaastani on naistel suhteliselt vähe koronaararterite haigust ja need, kel see esineb, võivad olla disponeeritud eriti agressiivsele haiguse kulule või on neil palju riskitegureid, mis ületavad östrogeenide südant kaitsva toime.

Vastupidine olukord selgus rinnaangiini korral (rinna ahistus, pigistav valu rinnus, stenokardia) kus naistel allus haigus paremini ravile kui meestel.

Eriküsimus on naistel östrogeenide kaitsev toime südamevereringe haiguste vastu, mis mõningatel juhtudel võib östrogeenide retseptorite iseärasuste tõttu puududa. Kuid need on siiski erandjuhud. Seega vajab ikkagi veel edasist selgitamist küsimus miks mõnikord naised taluvad südameinfarkti halvemini kui mehed.

Ajakirjast The Lancet TIINA TAMME