Kael kange kui tammejuurikas

"Meile tuleb abi otsima ka õpilasi. Koolistressiga. Enamasti on nad kartlikud lapsed, keda kodus pidevalt sunnitakse hästi õppima, aga nad ei suuda neile pandud kõrgeid nõudmisi täita. Mõnest on näha - ta kõnnib õlad püsti, ettepoole kühmus, nagu alalise karistuse hirmus. Ühel 13aastasel tüdrukul olid muutused lihastes nii suured, et sellest oli väga raske jagu saada," räägib Lasnamäe Tervisekeskuse füsiaatriaosakonna massöör ENE TOLLI.

Mõnelgi on ettekujutus, et mis see mudimine siis ära ei ole, sellega saab sõbranna või heal juhul igaüks hakkama.

Olen mitmeid kordi kohanud oskamatu käega tehtud massaazi ja püüdnud selgi puhul patsienti aidata. Üks niisugustest traumadest on näiteks kehal asuvate sünnimärkide vigastamine, mis võib tõsise haiguseni viia. Äärtest veritsevate, punetavate või lihtsalt ärritunud välimusega märkide korral olen inimest alati soovitanud minna onkoloogi juurde.

Igal litsentsi omaval massööril on meditsiiniline haridus. Mina olen massaazi õppinud meditsiinikoolis ja teinud läbi spetsialiseerimiskursused. Meditsiiniasutustes töötavad massöörid läbivad ka iga 5a järel kohustuslikud täienduskursused.

Missuguste vaevustega massööri juurde tullakse?

Enamasti stressist või ühekülgsest kehalisest tööst (ka töö arvutiga) põhjustatud lihasevaluga. Peamised valukohad on kael, õlad, selg. Selg võib valutada kord siit, kord sealt, enamalt siiski õlavöötme ja abaluude piirkonnas või nimmeosas - alaseljas. Teeme ka traumade (luumurrud, põrutused, liigeste venitus) järgset massaazi, taastamaks lihaste ja liigeste funktsiooni. Ka halvatuse tagajärjel krampi tõmbunud või lõtvunud lihaseid saab masseerimisega jälle endisesse toonusesse viia. Meil käib ka noori naisi, kelle mureks on tselluliit. Kui neile õige pikka aega massaazi teha, väljub väikestes taskukestes peituv rasvladestus ning reied hakkavad trimmi tõmbuma. Tingimata peab seejuures intensiivselt võimlema.

Mis koht stressi puhul kõige enam valu teeb?

Eelkõige on pinges õlavööde ja kael. Mõni inimene on oma negatiivseid emotsioone nii kaua eitanud või alla surunud, et kael on kange nagu tammejuurikas ja selg kõva nagu laud.

Miks massaaz tervist parandab?

Aitab ergutada vereringet ja lümfisüsteemi, kõrvaldada lihaskiududes moodustunud piim- ja karboksüülhappeid, suurendada hapniku hulka valutavates lihastes. Masseerimine ergutab ka närvisüsteemi, mis omakorda reguleerib ja ühtlustab elundite talitlust.

Kas toimetate massaazi vaikides või vestlete patsiendiga?

Kuidas kunagi. Mõni inimene on nii oma murede ja stressi kütkes, et ei suuda öelda sedagi, kust ta ennast halvasti tunneb, tunnistab vaid: mul on halb olla. Teine on hirmunud või häbeneb oma paljast keha ega lase end kuidagi lõdvaks. Kolmas on elu ja inimeste peale vihane. Massaaz pole pelgalt kudede mehaaniline mõjutamine - oskusliku massaaziga vallanduvad allasurutud emotsioonid, millest sageli vaev algabki. On tulnud ette - inimene hakkab kergendatult nutma või vajub sügavasse unne. Sageli on patsient pärast seanssi öelnud, et tunneb ennast pehmelt nagu oleks pitsi konjakit joonud.

Ja teie käte all pehmub tasapisi ka stressipundar, mis valutab kuklas ja pihasoontes ja mille põhjusi on võõrale palju kergem pihtida kui tuttavale.

Minu jaoks pole tõepoolest oluline patsiendi nimi, vaid tema probleemidest tingitud vaevused. Palju meist kannab endaga kaasas üht tühja ja tarbetut sõna OLEKS, mis kui ürask hinge närib. Püüan siis lülituda samale lainele, pakun lahendusi ja toon näiteid teiste patsientide probleemidest. Kui inimene saab kuulda, et teistelgi on suuri muresid, ta justkui selgineb, tundes õlatuge. Ta tõdeb, elu ongi niisugune, kord ilus ja õnnelik, kord valus ja kannatusterohke. Olen niisuguste oleksite puhul püüdnud halvast hea välja sõeluda ja öelnud, et teistsuguse käitumise korral võinuks võibolla veelgi halvemini minna.

Kõige rängemad OLEKSID kummitavad lähedase inimese surma puhul. Kahetsetakse iga öeldud või ütlemata sõna, iga pisematki tüli, lubadusi, mida ei suudetud täita, rääkimata ükskõiksusest või armastuse reetmisest. Aga iga inimene on vigadega, ja mida üldse vigadeks lugeda. Ka parandamatud teod tuleb oma hinges selgeks rääkida, neist õppust võtta, iseendale andestada; ainult nii saab hingerahu ja lahkunuta edasi elada. Mina usun surma ettemääratusse ja sellesse, et igaüks meist lahkub kord siit teise, palju paremasse igavikku siis, kui tema aeg on tulnud. Tean, sest olen alles hiljuti kogenud üht kõige kibedamat kaotust inimese elus - oma lapse surma.

Ikka-jälle kuuleme: eestlane pole millegagi rahul, ei valitsuse, eluolu, naabrite ega iseendaga. Küllap väljendub seegi õlapinges ja seljavaludes.

Tõepoolest, sageli ollakse rahulolematu iseendaga. Neiud kaebavad, et nende reied on liiga paksud, ett kui reie ümbermõõt 2 sm vähem oleks, siis võiks õnnelik olla. Mõni kaunis tütarlaps otsib massööri üles kui viimase väljapääsu ja ta mõtleb seda täiesti tõsiselt. On siis tulnud ka neid kahte sentimeetrit kintsu pealt maha masseerida ja teeskluseta öelda - inimene, sa oled täiuslik ja ilus.

Paljud meist pole vabad ja loomulikud oma kehas ega rahul oma enesetundega. Kõigest hingest tahetakse olla ilusam, rikkam ja parem kui teised. See võib suuri terviseprobleeme tekitada.

Niisugune füüsiline ja sõnaline abiand on vist kurnav?

Mõnikord olen õhtuks üsna läbi. Pärast väga depressiivseid või raske trauma järgsete probleemidega inimesi pesen põhjalikult käsi, küünarnukkideni, et negatiivsest energiast vabaneda, ja õhtul teen kodus veeprotseduure. Mõne kange selja töötlemisest olen saanud pöidlaliigeste trauma. Aga olgu, ma olen töösse sügavalt kiindunud. On meeldiv leida patsiendiga hea kontakt, liikudes intuitiivselt ta keha valulistel helladel kohtadel ja tunnetada, et inimene usub oma tervenemisse. Ja ta saabki terveks.

JUTA ÜTS

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

Sõlmi otsekorraldusleping!

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi