Hitleri tervisepropaganda maksab sakslastele kätte

Ameerika ajalooprofessor Robert N. Proctor usub, et Saksamaal oli Adolf Hitleri võimu päevil maailma eesrindlikeim vähivastane programm. Saksa uurijad seostasid 1930. aastail esimesena maailmas suitsetamise seose vähki haigestumisega ning valitsus asus piirama elanikkonna suitsetamist.

"Avalikult pole tahetud seda fakti tunnistada, sest Hitleri-aega tahetakse näidata vaid koleduste ja hirmutegudega ja samas mitte ühegi positiivse asjaga," tõdeb Proctor.

Hitler ei talunud suitsu

Hitler põlgas alkoholi, kuid veelgi enam suitsetamist. Tema juuresolekul ei tohtinud suitsetada. Hitleri võimu ajal keelati ajastu vaimule mitteomaselt suitsetamine teatud rongivagunites, mõnedes tööpaikades ja haiglates, kirleldab Proctor oma teoses "The Nazi War on Cancer" (Natside sõda vähi vastu).

Samas on praegu Proctori väitel Saksamaaal Euroopa nõrgim suitsetamisvastane programm. Ja põhjuseks toob Proctor eeskätt asjaolu, et tubakavastane kampaania sai halva maine natsionaalsotsialistide agressiivsest suitsetamisvastasest programmist.

Natsid tegid karuteene

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmeil on suitsetajaid Saksamaal rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Tõmbab 43 % saksa meestest ja 30 % naistest. See näitaja on isegi kõrgem kui vaesetes Balkanimaades, millega tavaliselt seostatakse kõrget suitsetajate määra. Uuringud kinnitavad, et suitsetajate osakaal on Saksamaal viimastel aastatel isegi kasvanud, kuna mujal Euroopas on see stabiilselt vähenenud.

Saksamaa rahvuslik vähiinstituut ei tee Proctori sõnul põhimõtteliselt mingisugust suitsetamisvastast tööd. Instituudil on 25leheküljeline brosüür, kus isegi ei mainita suitsetamise kahjulikku mõju tervisele.

Kui sõda oli läbi ja Hitler teises ilmas, heideti ka tema terviseprogramm ajaloo prügikasti kui vastumeelne pärand totalitaarsest süsteemist.

"Sõda suitsetamise vastu sai justkui osakeseks natsismist ning hilisemad üritused vähendada suitsetamist ei kandnud vilja," selgitab Proctor.

Sakslased pole väitega nõus

Saksa tervishoiuministeeriumi esindaja Martin Köhler ei nõustu Proctori nägemusega. "Massiline suitsetamine tuleneb Saksamaal pigem tubakatööstuse võimsast positsioonist kui ajaloo taagast," ütles Köhler uudisteagentuurile Reuters.

Saksamaa on maailma neljas tubakatootja. Kui Euroopa Liidus hääletati suitsupakkidele trükitavate "tervisele kahjulik - hoiatuste" lisamist, oli Saksamaa ainsana vastu. Riik saab kuus protsenti maksutulust just tubakast.

Ennesõjaaegse tubakavastase võitluse väidab Proctor olevat kui osa natsionaalsotsialistide arusaamast rassi puhtusest ja võitlusest selle nimel. "Natsid püüdlesid ju tervete indiviidide poole, "teisejärgulised" roogiti välja."

Eriti tähtsaks pidas natsipoliitika naiste suitsetamise lõpetamist, kuna sünnitajatena mõjutas nende tervis tulevasi sugupõlvi.

Goebbels kõva suitsumees

Muidugi ei suutnud ka range natsireziim suitsetamist oluliselt piirata. Kogu kampaania ise polnud täiuslik. Natsipartei enda häälekandjates oli tubakareklaame, parteil oli koguni oma suitsumark, mille müügitulu kasutati tegevuse rahastamiseks.

Natsijuhtkond ise polnud suitsetamise suhtes sugugi üksmeelne. Näiteks Joseph Goebbels oli suur piibu-, napsi- ja suitsumees...

Teise maailmasõja puhkedes pidi Hitler otsustama, kas sõduritele võib vana tava järgi tubakat jagada või mitte. Viimaks näis talle siiski sõja edukas lõpetamine olulisem kui terviseküsimus ja nii jätkati rindele suitsulaadungite lähetamist. Kuid Hitler kahetses oma otsust ja nimetas seda lausa oma suurimaks veaks. Kaasaegsete sõnul lubas Hitler sõja lõppedes suitsetamise kohta ikkagi lõpliku otsuse teha.

Sõda haigete vastu?

Robert N. Proctori teos avaldatakse saksa keeles novembrikuus. Paljud sakslased on siiski juba mures, kas natsi-Saksamaa ei paista selle valguses liiga heledates toonides. Ent Proctor juhib tähelepanu: "Minu uurimus ei eita mingil juhul seda, et Hitleri sõda haiguse vastu pöördus samas ka sõjaks haigete vastu."

RAUL TOOMAN
Artiklis kasutatud Reutersi ja Helsingin Sanomat materjale