Eesti geenivaramu kogub jõudu

Eesti Geenivaramu juhtide sõnul on nende projekt käivitunud edukalt. Nädal tagasi toimunud pressikonverentsil Tallinnas tutvustasid töö käiku sihtasutuse Eesti Geenikeskus nõukogu esimees Jaanus Pikani, sihtasutuse juhatuse liige Andres Rannamäe ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi professor Erkki Truve.

Truve sõnul on viimaste kuude üheks kuumemaks märksõnaks maailmas bio- ja geenitehnoloogia vallas genoomide järjestuse kindlaksmääramine, sõnaga, inimese genoomi mustand on valmis, vaja vaid oodata, kas asi ka paika peab. Peatselt selgub.

Genoomide järjestuse kindlaksmääramise tulemusena on hetkel teada kolme tuumaga rakkudest (nagu inimeselgi) koosneva organismi kogu genoomi nukleotiidne järjestus (pagaripärm, ümaruss, äädikakärbes). Lisaks on leitud 28 mikroorganismi täispikk genoom, näit avaldati koolerabakteri ning esimene taimepatogeeni genoom. Mais avaldati inimese 21. kromosoomi nukleotiidne järjestus.

Teiseks tähtsaks märksõnaks peab Truve transgeensete organismide loomist. Londoni ja Heidelbergi teadlased töötasid välja meetodi, kuidas viia võõraid geene malaariat levitavaisse moskiitodesse. Utahi Ülikooli rühm näitas, mil moel inaktiveerida äädikakärbse geene ning Roslini Instituudi teadlased demonstreerisid sama lamba puhul. Tänaseks on edukalt sigu kloonitud, sihiga hakata neid kasutama transplantatsiooniks vajalike organite allikana.

Kolmas palav teema on tüvirakkude avastamine. Ja kasutamise lubamine meditsiinilisteks uuringuteks. Tüvirakkude avastamise protsessis tõestasid Bostoni teadlased, et hiire teatud ajuosades tekivad uued närvirakud, mil võib kasu olla ajuvigastuste ravis. Juulis avastati, et pankreases leidub tüvirakke, mille abil on võimalik ravida insuliini-sõltuvat haiget. Augustis soovitas Inglismaa valitsus uuringuid inimese embrüonaalsete tüvirakkudega.

Neljas märksõna oli geeniteraapia. Truve ütles, et Ameerikas tehakse katseid täiskasvanutega, kelle organismi viikakse terveid geene, asendamaks haigeid. Nii kavatsetakse ravida geneetilisi haigusi. Truve tunnistas, iga nädal lisandub selles vallas kamaluga uudiseid.

Andres Rannamäe sõnum - oluline on jõuda tähtsate otsusteni, kui Eesti tahab olla nimetatud arengutes osaline ja tulu saada. Tema sõnul on tähtsaim inimgeeni uuringute seaduse heakskiit ja seejärel pilootprojekti käivitamine. Viimase kontseptsioon, sisu ja maht on määratletud, kuid vajab veel tehnilist ettevalmistamist. Nende hulka kuulvad ka lähinädalatel laekuvad välisekspertide hinnangud. Tööse on kaasatud oma ala tunnustatud asjatundjad mitmest riigist.

Jaanus Pikani tutvustas kokkutulnutele lühidalt septembris Tartus toimuva geenitehnoloogia konverentsi sihte ja esinejaid. Ta mainis - sellist hulka nimekaid ja maailmas respekteerituid esinejaid ei kohta siinkandis just tihti. Eesti valitsuse vaadet valdkonnale esitab peaminister Mart Laar.

Terviselehes on juba sellest räägitud, ent kordame veel: käesoleval aastal alustatud Eesti Geenivaramu projekti sihiks on luua maailmas esmakordselt riigi elanikkonda hõlmav tervisliku seisundi ja geeniandmate kogu. See võimaldaks täpsemalt diagnoosida haigusi, määrata haigestumiste riske, tõhustada ravi. Projekt loob eeldused tulevikus efektiivsemat ravi saada. Pikani rõhutas, mitte niivõrd sellele seltskonnale, kes istus esitluse saalis, vaid rohkem nende lastele, sest eluviise ja terviseriske väljakujunenud inimestes on teadagi raske muuta.

Presenteeriti Jeremy Rifkini raamatu ümbrist nimega "Biotehnoloogia sajand". Rifkin on 14 majanduse üldisi suundumusi, teaduse ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuri probleeme käsitleva raamatu autor. Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuste president. Temast arvatakse, et ta on hiilgav mõtleja ja sugestiivne kirjutaja. Ta on esitanud sisuka, selge ja intelligentse ülevaate väga tõsistest ohtudest, kuid ka suurepärastest võimalustest, mida biotehnoloogia areng endas kätkeb.

Pikani sõnul on Rifkin intrigeeriv, kuid teda on põnev lugeda. Tema sõnum on: kui minnakse muutma genoomi, siis pole 100 % kindlust, et konflikt võib tekkida ümbritseva keskkonnaga. Rifkini ettepanek: peaks veelgi enam tegelema uuringutega, mis annaksid geenist rohkem teadmisi.

SILLE MAKSIMOV