Hirmud ja kuidas neist jagu saada 3

Räägime veel pisut adrenaliinitulvast (AT). Kui me ennast ja oma närve ei hoia, võivad tekkida õige kummalised asjad: pidev väsimus, nõrkus, (tahte)jõuetus, ebamäärased valud lihastes-liigestes. Lisaks muutuvad keemilised protsessid ajus, millega võivad kaasneda ootamatud meeleolu muutused, kõikuv suhtlustasand, isegi moonduda isiksus. Rõhutagem, et adrenaliini tase veres kõigub sõltuvalt stressorite hulgast - kahjulikuks muutub see siis, kui me ei anna aega langeda tasemel optimaalsetesse piiridesse, kui lubame aina uutel stressoritel end tasakaalust välja viia. Siin peab mõistus appi tulema ja hoolt kandma selle eest, et pidev stressiseisund ei muutuks harjumuseks - et ei praetaks pidevalt oma mahlas.

Ülepingutatud närvide tundemärgid

Ärrituvus - kõik käib närvidele; halvenev mälu - kõik kipub meelest minema või mitte meelde jääma; rahutus - kui olete siin, tahate olla seal, kui olete seal, tahate olla siin; üliagarus - rabelemine mitme asjaga korraga; keskendumisvõime langus - mis seni näis lihtne, muutub keeruliseks; kiirkõne - tahate aina rääkida; mõttetulv - mõtted nagu rohutirtsud hüplevad ühelt teemalt teisele, ümisete üht-sama viisikest; paranoia - luulud - kõik on teie vastu ja klatšivad, väldivad teid; hirmud ja foobiad - kardate asju, mis ei saa kahju teha, pelgate teadmatust; lootusetus - sünged mõtted, ise teate, et nad on naeruväärsed, ent ei saa neist lahti; nutuhood - pisarad tulevad iga tühja asja pärast, tunded leiavad lahenduse nutuhoos; minestus(tunne) - võib teinekord olla kasulik hirmu maandajana.

Adrenaliinitulva kaksikvend

Adrenaliinitulva kaksikvend on hüperventilatsioon (HV); Sh. Tricketti raamatust "Hirmu- ehk paanikahood ja hüperventilatsioon" loeme:

"See peatükk peaks rõõmustama, sest ma ei illustreeri seda sünge statistikaga ega hoiata šokolaadi või portveini eest; püüan selgitada, et ebapiisava hingamise tulemusel võib tekkida mitte ainult peapööritus, väsimus ja halb üldine enesetunne, vaid ka muud tõsised sümptomid (k.a paanikahood). Need sarnanevad teiste haiguspiltidega ja seepärast on tihti ebaõige diagnoosi põhjusteks. Hüperventilatsiooni (= hingamise ülearuse kiirenemise) tundemärgid on peapööritus, kokkupigistatud kõri, kõhupuhitus, valud rinnas, hirm, paanika, ebareaalsustunne, depressioon, lihas- ja liigesevalud. HV võib ka moonutada diagnoositud orgaanilist haigust.

6-11% perearstide patsientidest hingavad valesti. ...Vale hingamise tulemusel muutub sisse- ja väljahingatava õhu suhe ja see mõjub ebasoodsalt närvikava talitlustele ja seekaudu aju tegevusele. ...Millest tekib HV? - Valust ja hirmust, kõigest, mis rinnakorvi kokku surub, pitsitav riietus, väär kehahoid, puhitused, kinnine nina, ärritus ja sunnitud kõnelemine. Ka B-rühma vitamiinide puudus ja vale toitumine, liigne suhkru tarbimine. Hirm, mis sunnib kiiremini hingama; lihaste väärpingestatus ja väärastunud kehahoid, sundasendid, piiratud liikumisvabadus; hingamisraskused - hingamiselundite haigused (nt pleuriit), mis viivad kinnise nina ja pindmise hingamiseni; krooniline lihaste väärpingestatus - mitte ainult hingamist ja rinnakorvi tööd reguleeriv lihaskond ja kõhu vahelihas, vaid ka kaela- ja õlalihased, mis mängivad olulist rolli hingamistegevuses. ...Kui lihased ei sirutu kogu pikkuses välja, võivad haigestuda ka kõrvad, nina kõrvalkoopad, kael, ka allergia võib tekkida."

Tehkem katse

Meie organismi talitlused on aastatuhandete vältel oluliselt muutunud ja praeguseks on kujunenud rida optimaalseid koormusi, millest kõrvalekalded ajavad normaalseid talitlusi segamini: kehatemperatuur 36,6oC, pulss 64-72 lööki minutis, hingamistsükkel 8-12 korda minutis, ärkveloleku aeg 16 tundi ööpäevas, une- enda taastamisaeg 8 tundi ööpäevas, veevajadus umbes 1,2-2,0 liitrit ööpäevas, regulaarsed söögiajad 3-5 korda päevas, liikumine 8-10 tuhat sammu päevas, normaalne kehakaal pikkus miinus 100 jne, jpm. - Tehke katse: seadke end mugavalt istuma, hingake mõni minut rahulikult - jälgige südametegevust; siis muutke hingamisrütmi ja katsuge pulssi. Jälgige hingamist, kui erutute või ärritute.

Shirley Trickett: "Endale diagnoosi panemine võib olla ohtlik; kui arst ütleb, et teil pole midagi viga, ent siiski tunnete end nirult, võiksite oma sümptomeid võrrelda hüperventilatsiooni sümptomitega. Kui need kokku langevad, võiksite proovida hingamisharjutustega.

Hüperventilatsiooni tundemärgid: hirm/paanika, depressioon, reaalsustaju vähenemine, lootusetuse tunne, mälu halvenemine, foobiad, südamevaevused, hingamishäired - sage ohkamine, kuiv kurk, kinnine nina, valud rinnas, haigutamine, uimasus ja peapööritus, minestamistunne, valud rinnas, haigutamine, uimasus ja peapööritus, minestamistunne, kripeldus kätes, jalgades ja suu ümbruses, kurtumine, seedehäired, lihaskrambid, kõnehäired, hallutsinatsioonid."

(Järgneb.)

BOLESLAW WEIDEBAUM,
muusikaterapeut