Kus asub intelligentsuse keskus

Rühm inglise ja saksa teadlasi uuris 13 vabatahtlikul katsealusel aju vereringet spetsiaalse röntgenmeetodiga (positronemissioon-tomograafia) ajal, mil uuritavad sooritasid üldintelligentsuse teste.

Kolme erineva sisuga testi abil selgitati katsealuste sõnade ja arvuliste sümbolite mõistmist ja kasutamist, ruumiliste kujunditega opereerimisvõimet ning taju eristusteravust ja kiirust. Eksperimendi eesmärk ei olnud katsealuste individuaalsete testitulemuste võrdlemine ja hindamine, vaid 3 erineva intelligentsustesti sooritamise ajal ajus toimuvate muutuste registreerimine ja iseloomustamine. Kõige tähtsam oli uurijatele jõuda selgusele, kas erinevate testide läbiviimise ajal muutub aju mingi piirkond eriti aktiivseks ja kas see aktiivsus levib ka laiemale alale. Nad leidsid, et vaatamata testide erinevale sisule muutus nende sooritamise ajal aju ühe või mõlema poolkera otsmikusagara külgmises osas eriti aktiivseks üks piirkond. Töö autorite arvates näitab saadud tulemus, et see aju regioon, sisaldab endas "üldintelligentsuse asukohta".

Hinnates saadud katsetulemusi võidab Yale (USA) ülikooli professor Robert Sternberg, et aju otsmikusagar on kindlasti tähtis koht intelligentsuse mitmest aspektist. Töö lisab uusi fakte sajandeid kestnud debatile inimese intelligentsuse ja selle mõõtmise üle. Uurimuses näidati ainult korrelatiivseid seoseid, mis viitavad otsmikusagara tähtsusele intelligentsuse osas. Kuid teadlaste seisukoht on, et edasistes uuringutes on vajalik kindlaks teha, millised füsioloogilised, eeskätt neurokeemilised jt protsessid leiavad aset aju otsmikusagaras intelligentsusega seotud toimingute ajal.

Ajakirjast The Lancet TIINA TAMME