Hinnatud massööril käed kui leivalabidad

Veerand sajandit massööriametit pidanud Silvi Anvelt on nõutavaks profiks kujunenud, kuid ei pea ise seda üllatavaks, sest tal olevat käed nagu leivalabidad ja päritud olevat need isalt, kes oli suurte kätega talumees.

"Jalanumber on mul ka nelikümmend üks. Ma ise ka suur," kuulutab ta peene huumoriga ja teeb jutuajamise lihtsaks ja lahedaks.

Nüüdisajal sigineb üha uusi teraapiaid, et inimest turgutada ja vormis hoida, massaa˛ on aga antiikajast tänaseni püsinud ja ei kao vist kunagi?

SILVI ANVELT: "Igasugune teraapia võib inimesele kasulik olla, kui ta ise sellesse usub. Heino Tiik, kes meile kursusi luges, ütles, et inimest võib kriidipulbriga ka ravida, kui suudad talle selgeks teha, et see aitab.Selles mõttes aitab inimest iga asi. Kas massaa˛ neist kõige vanem on, kuid üks klassikalisemaid küll."

Hakkad vist naerma, kui tulen välja lihtlabase teadmisega, et massaa˛i tehakse "käte siluvate, hõõruvate, muljuvate, kloppivate ja vibreerivate liigutustega"? On see mingi tõde või on massaa˛i sisu palju laiem?

Selles on tõde, kuid asi on laiem ka. Kui inimene alateadlikult nutvat imikut silitab - ka see on maasaa˛, mis mõjub läbi närvisüsteemi rahustavalt. Kui sportlane enne starti taob endale vastu reisi, siis on see ka massaa˛ - mõjub ergutavalt.

Oled veerand sajandit massööriametit pidanud. Kust kõik alguse sai?

Algus oli juhuslik. Olin spordi lõpetanud, sport jäi hinge, sest ma ei saanud tervise pärast teha maksimumi. Kui olin viis aastat kodus istunud, otsisin kodunt välja pääseda. Sõbranna leidis lehest kuulutuse, et koolitatakse massööre. Innustusin, sattusin kursustele - Elmar Martin viis neid läbi koos Eldur Annusega. Martin ilmselt nägi, et mul on massööri käed ja sokutas mind tööle. Nii kui kaks kuud kursust läbi sai, läksin spordilaagrisse Adlerisse. Esimesed kliendid olidki sportlased, kellega koos olin võistelnud, peamiselt odaviskajad.

Kirjanduslik suurkuju Ostap Bender on öelnud klassikalise lause "Käteosavus, Teie majesteet". Küll mitte massaa˛i kohta. Mida tähendavad käed ja käteosavus massöörile?

Massaa˛ on sõna otseses mõttes käsitöö, käte töö. Iga käsitöö on maailmas hinnatud, ka massaa˛ kui käsitöö. On tohutult igasuguseid masinaid välja mõeldud, kuid ikka tagasi mindud käsimassaa˛i juurde. Kõik käed kindlasti ei sobi massaa˛iks, peab olema näiteks füsioloogilisi eeldusi. Ei tohi palju higistada, oleks hea, kui käed oleksid suuremad ja pehmemad. Käte elastsus ja liikumine on tähtis - üks taastava massaa˛i põhitõdesid on, et massaa˛ ei tohi haiget teha. Kas nüüd nauding, aga massaa˛ ei tohi inimesele olla ebameeldiv, kuigi erinevate viiside juures tehakse vahest haiget ka. Taastava massaa˛i juures üldjuhul mitte. Jah, iga käsi ei saa massööri käeks.

Sinu näppudest räägitakse legende, kiidetakse. Miks on nii, et mõned massöörid näpivad niisama ja teevad valu, teised tabavad õigeid kohti?

Võib-olla selles ongi vahe, et ühed näpivad, aga teised masseerivad. Massaa˛ on käte tegevus, kui hakkad näppudega minema sügavale, teed valu. Peavad olema tundlikud käed, küllap peab inimest ja anatoomiat tundma, teadma, kus lihas algab ja kus lõpeb, kus on rohkem närve, kus vähem. Sportlaste puhul on hea massöör see, kes spordialasid täpselt teab, rõhutas minu õpetaja Elmar Martin. Kui alustasin, oli mul odaviskajatega palju tegemist. Käisin siis staadionil oda viskamas, et aru saada, kust lihased tegelikult valusaks lähevad. Kui seda tead, siis ei tee haiget.

Kas sul mingi hingesoov on, mida tahaksid veel massöörina omandada, kuid milleks hetkel pole võimalust?

Natuke ootamatu küsimus, sest teatud mõttes olen massööritööst loobunud. Olen hingelt ikkagi sporditöötaja - olen kogu aeg oma mittesportlastest klientidele rõhutanud tervisespordi tähtsust, kehalist vormi. Nüüd teen seda põhitööna, massööritööd teen sinna kõrvale. Oleks patt soovida veel üht-teist juurde õppida massööriametis, mida ma enam põhitööna ei tee.

Oskamatu massöör võib teha kliendile halba. Mismoodi?

On raudsed tõed, mida massöör peab teadma ja täitma. On muidugi võimalik ka psüühiliselt halba teha, sportlastele eriti. Kui on sportlasel lihases probleeme, siis ei tohi öelda, et ei ole - võivad tekkida vigastused. Samas, kui lihased on enam-vähem korras, siis pead üritama talle selgeks teha, et lihaste pärast ei jää midagi saavutamata.

Olevat rohkesti libamassööre, kes käinud läbi mingid kursused ja hakanud kohe tegutsema eesmärgiga rohkesti raha teenida. Nende oskused on paraku väikesed ja kasutegur nadi. Kas näed probleemi?

Ilmselt on probleem. Miks praegu inimesed käivad ringi ja otsivad eriti spordimassööre, kuigi igal tänavanurgal on silt, et siin ja seal on massöörid? Sest spordimassöör töötab läbi lihase ja seda ongi tavainimesele vaja. Kui aga inimene on käinud libamassööri juures, kes lubanud ta kõigist haigustest päästa ja ta pole abi saanud, otsib ta uue. Küll aeg paneb asja paika - inimene ei lähe ühel päeval enam massööri juurde, kes talle ei sobi. Sest massaa˛ on intiimne lähenemine. Küllap need libamassöörid varsti töötuks jäävad.

Kuidas end vormis hoiad?

Masöör peab olema füüsiliselt vormis. Seda enam, et oled naine, seda enam, et masseerid mehi. Kui sulle tuleb üks mees massaa˛i, higistad, sul on toss väljas ja sa ei jaksa, siis ta ei tule ju enam. See on üks põhjus, miks massööritööst olen tagasi hakanud tõmbuma. Mulle meeldib sportlasi masseerida, mingi vanamemmena võiksin kuskil salongis massöör olla, aga spordimassöör peab olema, noh, noor ja tugev ja... Ma ei ütle, et ma ei ole enam elurõõmus, aga nooremad sportlased võib-olla ei taha enam minu juurde tulla. Kuigi keegi ei ole mulle seda öelnud. Olen üritanud teha, mis minust sõltub. Küllap on see siis välja paistnud, sest aitäh on öeldud ikka iga kord.

URMAS ESLON

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

Sõlmi otsekorraldusleping!

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi