Tark toitumine hoiab südant

Kaalujälgimise pressikonverentsil selgitas TÜ Kliinikumi südamearst prof. Margus Viigimaa toitumise ja tervise seostest.

Oleme maailma kolleegidega arutanud, miks on Eestis nii palju südamehaigusi ja jõudnud arvamusele, et meie toitumine on oluliselt erinev kui teistes maailma riikides. Üheks põhjuseks on valed toitumisharjumused. Meie touidulaual ei ole aineid, mis sisaldaksid piisavalt antioksüdante. Selles mõttes on kaalujälgimine vajalik ettevõtmine, millest ka meie patsiendid on abi saanud. Oluline on 10% kehakaalu kaotuse rõhutamine. See on õige ja ka meditsiiniliselt põhjendatud. Kõige parema tulemuse annab tervisele just see esimene 10%, mis pole sugugi nii vähe, kui võiks arvata. Kaalujälgijad on tõestanud, et võtavad maha mitmeid kümneid kilogramme, seda enam on 10% kehakaalu langetamine jõukohane igaühele.

Rahvusvahelised uuringud sealhulgas ka Briti südameuuringud on näidanud järgmist:

Mis juhtub, kui 10 % kehakaalust kaob?

Südameveresoonkonna haiguste ja südamehaiguste surevuse risk väheneb 2x või isegi rohkem. Neil, kes elu jooksul 15% ja enam kaalus juurde võtavad, on umbes 3x suurem oht surra südameveresoonkonna haigustesse.

Kes kahtlevad kehakaalu ja tervise otsesest seosest, meeldetuletuseks 3 punkti.

• Vererõhk on tihedalt seotud kehakaaluga, kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. 10kg kaalu kaotust langetab vererõhku kuni 10mm Hg võrra.
• Vere kolesterooli tase, viimasel ajal palju räägitud hea kolesterooli tase kehakaalu tõustes väheneb, halva kolesterooli hulk tõuseb ja vastupidi.
• Kolmas aspekt on veresuhkur, millest viimasel ajal on palju juttu olnud. Järjest rohkem on eriti arenenud riikides (sealhulgas ka Eestis) avaldunud suhkruhaiguse teise tüübi diabeet, mis ilmneb vanematel inimestel ja sõltub otseselt sellest, kas inimene toitub tervislikult või mitte.

Amsterdamis Euroopa kardioloogide kongressil tõstati küsimus: kui palju väheneb suhkruhaiguse tekkimise tõenäosus, kui inimene võtab kaalus alla 10%? Asjatundjate arvamusel oli vastuseks 50%. Täiesti kopsakas tulemus.

Terve südame heaks ei toimi mitte ainult toitumine, vaid ka liikumine. Kahe harjumuse koosmõjul kahanevad liigeseprobleemid, enesetunne ja meeleolu paranevad, enesehinnang tõuseb.

Sageli on nii, et arst ei saa aidata, kui inimene ise ei ole valmis loobuma ebatervislikust toidust, tubakast ja ta ei viitsi end piisavalt liigutada. Südameprojektis oleme kasutanud käimise propageerimist. Et loobutaks tööle autoga sõitmast, eelistataks kõndi. Head teeb ka suusatamine, sörkjooks jne. Igaühele jõukaohane liikumine. Kõige enam saab inimene enda heaks siiski ise midagi teha.

KRISTA KÕRVITS