Kepikõnd on uus ja huvitav
Kõndimine on võrreldamatu tervistav liikumisviis. Samas äärmiselt
vähenõudlik ala. Pole tarvis minna võimlasse, muretseda eririietust,
kallis varustust. Kõndida võib ükskõik kus ja millal.
Kel regulaarne tervisekäimine on igapäevaseks tegevuseks muutunud
ning sooviksid treeningut vaheldusrikkamaks muuta, soovitaks rabakõndi,
mäest üles-alla kõndi, raskustega kõndi ja ka kepikõndi.
Mis on kepikõnd?
Ega muud kui kõndimine keppidega. Käimiskepid on suusakeppidega
sarnased, kuid lühemad. Kepp ulatub küünarnukist kõverdatud käest otse
maha. Lihtsam moodus valida õige pikkusega käimiskepp on: kõndija
pikkus-50cm=käimiskepi pikkus. Annaksime siinkohal Soome
tervisespordiühenduse Suomen Latu poolt välja antud keppide pikkuste tabeli:
(tabel)
Treeninguks sobivad hästi ka tavalised suusakepid, kuid need peaks
kohandama. Kepirõnga võiks ära võtta, kepid lühendama. Võib poest osta
ka spetsiaalsed käimiskepid, mille rõngas on väiksem ning asfaldil
käimiseks pannakse kepi otsa spetsiaalsed kummist kontsad.
(Pilt 1)
Randmerihm on reguleeritav, hoiab keppi mugavalt käe küljes. Rihmal
on vastav märge, kas tegemist on vasaku või parema käe kepiga. Olenevalt
randme suurusest saab valida kas S, M või L suuruse.
(Pilt 2)
Kepikõnni tehnika on lihtne ja jõukohane. Tavaliselt saadakse see
selgeks paarikümne minutiga. Keppidega kõndimisel liiguvad käimiskepid
külje juurest tahapoole. Kepiteravik asetatakse maha vastasjala kannaga
kohakuti. Keha tuleb hoida veidi ette, õlad all. Kepi liikumisel taha
hoitakse keppi pöidla ja nimetissõrmega. Kui kasutate spetsiaalseid
käimiskeppe, tagab randmerihm mugava liikumise. Keppi ei pea
kramplikult kinni hoidma.
Kõndimise ajal:hoia õlad all, ülakeha ja puusad pöördes, pöiad otse,
kepid keha lähedal, käelaba avaneb, kui käsi viiakse taha, kepiteravik
asetatakse maha vastasjala kannaga kohakuti kepiteravike suund olgu
kogu sooritusaja vältel taga. Kõndimisel koormatakse kõige rohkem
jalalihaseid, keppidega kõndides on haaratud ka ülakeha lihased.
(Pilt 3)
Seega treenime kõiki suuremaid lihasrühmi ja kuna keppidele langeb
suurem osa keharaskusest, saavad vähem koormust liigesed. Kuna käed
ja õlavöö on pidevalt tegevuses, lisatakse sellega sooritusele
efektiivsust. Energiakulu võrreldes käimisega tõuseb kuni 55%, südame
löögisagedus 5-17 korda. Keskealine 70 kg kaaluv inimene kulutab
kepikõnniga 400 kcal tunnis (tavaline kõnd vastavalt 280 kcal).
Istuva eluviisiga inimesel leevendab kepikõnd kaela- ja õlapiirkonna
lihasvalu, ülekaalulistel vähendab põlvedele langevat koormust. Kepikõndi
soovitatakse pikaajalise kestvustreeninguna, korraga umbes pool kuni 2
tundi. Kõndida võiks 4-6 korda nädalas, algaja 3-4 korda nädalas kuni
pool tundi. Soovitav rahulik tempo, pulsisagedusega 120-150 lööki
minutis. Tempo sõltugu enesetundest. Kasulik meeles pidada: kepikõnni
ajal peab vabalt suutma kaaslasega rääkida. Kepikõnd on efektiivsem
vahelduval maastikul. Mäed, laskumised, soine pind jne muudavad
treeningu huvitavaks. Kui treenitus on paranenud, siirduda
keerulisematele radadele. Treeningut alustades on hea ja kasulik teha
spetsiaalne soojendusvõimlemine keppidega. Piltidel mõned soovituslikud
harjutused.
(Pilt 4)
Treening lõppegu alati venitus- ja lõdvestusharjutustega.
(Pilt 5)
Venitusharjutusi ei tehta kiirustades, ühte asendit hoitakse 5-10
sekundit. Kogu harjutuskava kestvus on 5-10 minutit. Mõnus soe dušš
massaaziga aitab lõdvestuda.
Südameliit kutsub uut ala ja spetsiaalseid käimiskeppe proovima
Tallinnasse Nõmme Spordibaasi. Treeningud algavad 1. oktoobrist ja
jätkuvad igal pühapäeval kell 10. Keppide laenutus 20 kr. Tulla võib
ka oma keppidega. Treening kestab 1,5 t. Juhendajad Reimo Luht
(mob. 051 79885) ja Maarit Vaikmaa (tel 645 3600).
MAARIT VAIKMAA