KÕNDIMISEKS ON SADU VÕIMALUSI
Jala tööle
Mõtisklusjalutuskäik
Jalutuskäik suuskadel
Jalutuskäik loodusse
Jalutuskäik poodi
Jalutuskäik kaalu hoidmiseks
Orienteerumine
Karu jälgede otsimine
Õhtune jalutuskäik
Koera õue viimine
Jalutuskäik kalorite põletamiseks
Võidukäimine
Unes kõndimine
Varvastel kõndimine
Kandadel kõndimine
Kõnd oma tervise heaks
Ring vaateakende taha
Paigalkõnd
ÕIGE ANNUS
Juba tund aega kõndimist päevas parandab enesetunnet. Seesama tund kaitseb
sind ka südame- ja veresoonkonnahaiguste eest. Kui lähed higiseks ja hakkad
kergelt hingeldama, kõneleb see käimise tulemuslikkusest. Liiale minna ei tasu:
hoia tempot, mis laseb kõndides kaaslasega juttu puhuda. Algaja kõndija võib
päeva annuse kokku koguda lühematest juppidest.
KÄIMISE SOODUS MÕJU
Juba pärast esimest jalutuskäiku märkad, et kõndimine on teinud sind
reipamaks, ning see mõnus tunne kordub edaspidigi. Käimine on kõige väiksemat
pingutust nõudev, ohutu ja kõigile sobiv liikumisviis. Kõnd ei nõua erivarustust,
ruumide broneerimist või kokkulepitud kellaaega. Kõndida võid nii üksi kui koos
teistega.
Tasub mõelda õige kõndimisstiili väljatöötamisele. Jalad ette, pahkluud,
puusad ja käed rütmiliselt liikumas, keha veidi ettepoole kaldu, pea liikumas
astumise taktis. Rühikas, nõtke ja reibas kõnd tugevdab lihaseid ega koorma
liigeseid. Kõndija saab jõudu juurde.
KÕNMISEST SAAD HEA UNE
Inimene veedab magades kolmandiku elust. Une ülesanne on taastada
ärkvelolekust väsinud aju ning päeva askeldustest väsinud vaimu töövõime.
Magades töötab inimene läbi probleemseid olukordi, otsib neile soodsat
lahendust. Une kvaliteeti ning sellega ka järgmiste päevade tegemisi mõjutab
ka liikumine.
Kõige selgemini avaldub liikumise toime uinumises. Pärast korralikku
õhtust jalutuskäiku või muud liikumist tuleb uni paremini.
ARGIKÄIKUDE TEST
Test vaatleb sinu päeva kõndimise vaatenurgast. Veidigi suurem liikumine
teeb head su tervisele, ja kui suurendad liikumise määra veelgi, saad sellest
veel enam kasu. Võid teha algust kas või sellega, et valid pikema tee
poodiminekuks.
| KÕNNI |
vähemalt |
see on parem |
algseis |
eesmärk |
| Poodiminek |
5 min |
15 min |
|
|
| Prügi väljaviimine |
2,5 min |
5 min |
|
|
Kodust bussipeatusse ja tagasi |
10 min |
20 min |
|
|
| Õue rehitsemine |
|
20 min |
|
|
| Trepist üles |
2,5 min |
|
|
|
| Pangaautomaadi juurde |
|
|
|
|
| Koristamine |
|
|
|
|
| Kokku |
30 min |
60 min |
min |
min |
MILLINE ON SINU SUHTUMINE LIIKUMISSE?
Mõtle, milline järgnevatest tüüpidest iseloomustab sind kõige
paremini. Loe kõik kirjeldused läbi - võib-olla leiad igast tüübist
osakese ennast!
ÜKSKÕIKNE
Liikumine ei liiguta sind üldse. Sul on täielik õigus olla see
kes sa oled ja end üldse mitte liigutada. Aga samavõrd on sul õigus
ka end liigutada. Mõtle, kui palju lihaseid rakendub tööle, kui
kergitad end tugitoolist! Kas tead, mitu sammu päevas astud?
Võib-olla liigud enese teadmata iga päev piisaval määral - aga kas
sa tead, kui palju on "piisavalt"?
VASTANE
Sulle on vastumeelt paljas mõtegi jalutama minna. Õues lastega
mängida? Kas suudad kujutleda end metsa seenele minemas? Liikumine
raiskab sinu meelest asjatult aega. Või lihtsalt kardad loobuda
oma vastase-rollist? Ehk ajad sõrad vastu seepärast, et teised
liikumist soovitavad ja sellest lõbu tunnevad. Tahad jääda
harjumuspärastesse piiridesse, aga sama hästi void ka ennast natuke
raputada, proovida midagi uut. Näiteks liikuda.
PLAANIDE TEGIJA
Sinu meelest on liikumine igati õige asi, aga sellega alustamine
on jäänud pidama planeerimisetappi. Kardad ehk, et oled alustamiseks
liigkehvas vormis? Ära lase end segada! Sinu vorm on just sobiv
algaja jaoks. Higistamine ei ohusta kedagi, pingutus ei sea ohtu
tervist. Südamele meeldib vahepeal veidi kiiremini tuksuda. Mida
kehvem on sinu algseis, seda kiiremini näed esimesi tulemusi!
KATSETAJA
Sinust hakkab saama agar tervisesportlane, ainult regulaarsusest
jääb veel puudu. Ära unusta, et liikujaks saadakse kõiki võimalusi
kasutades: võid oma liikumisarvestusse kanda mitmed päris tavalised
askeldused, kui liigutad end seejuures veidi hoogsamalt. Mõtle, mis
laadi liikumist su elus on! Ehk on sul sõber, keda oleks vaja
jalutama viia? Kas pood asub just sobiva käimisteekonna kaugusel?
Kas lähed jala tööle, videolaenutusse, kinno, kursustele? Kas jätad
lifti sinnapaika ja lähed jala trepist üles? Kas oled virk kodu
koristama?
Kui mõnikord kõrvale kaldud, pole hullu, sest tead, kuidas uuesti
alustada. Kes on juba kord end liikuma harjutanud, sellel on kerge ka
uuesti alustada.
ALUSTAJA
Oled sportlik inimene, kelle ellu kuulub liikumine nii
endastmõistetavalt, et sa selle peale isegi enam eriti ei mõtle. Sa
tead, et liikuma peab vähemalt pool tundi korraga peaaegu iga päev.
Sina liigud rohkem ning saad ka liikumisest rohkem kasu. Ära siiski
unusta, et liialdada ei tasu ka liikumises. Liiga suur või pikaaegne
koormus võib organismi kahjustada. Tervisespordis on tähtis liikumise
koondmäär ja regulaarsus, mitte niivõrd liikumisviis või selle koormavus.
POOL TUNDI, 30 MINUTIT, KAKS VEERANDTUNDI... seegi aitab!
- oma töös ja vabal ajal väsid vähem
- hoid ära südame isheemiatõbe
- leevendad stressi
- hoiad saledat joont
- tugevdad lihaseid
- parandad töövõimet
- veresuhkru näit normaliseerub
- hoiad ära luude hõrenemist
- soodustad uinumist ja parandad une kvaliteeti.
VALI
- 3 küpsist või 3 leivakääru
- pool pontsikut või 4 õuna
- pool grillvorsti või 6 dl marju
KUI LIIGUD PÄEVAS TUNNI, JÕUAD TEHA TÖÖD KOLME TUNNI VÕRRA ROHKEM!