Süda ja liikumine
Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase
esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus.
Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea
poole võrra väiksem kui vähe liikujail.
Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad
haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest
teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik
liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et
liigutaks järjekindlalt.
Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset
ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviiisi.
Mis on liikumine?
Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja
vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes
samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui
energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus.
Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe
aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane
kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada
(joonis 1).
Liikumise mõju vereringeelunditele
Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb.
Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab
verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust
reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste
arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb.
Treeningu mõju
Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja
talitluses püsivamad muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet,
suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust. Intensiivistub lihaste varustamine
hapniku ja toitainetega ja suureneb võime hapniku tarbida. Paraneb ka
südamelihase enda vereringe.Lõpptulemusena nõuab sama intsensiivsusega
lihastöö treenitud vereringeelnditelt väiksemaid pingutusi kui varem.
Löögisagedus ja vererõhk tõusevad sama koormuse juures vähem.
Liikumise mõju isheemiatõve riskifaktoritele
| Treeningu mõju |
Tähtsus |
Vererõhk langeb
Südame löögimaht suureneb |
Südame koormus
igapäevaste tegevuste ajal väheneb |
HDL-kolesterooli
tase tõuseb Triglütseriidide sisaldus langeb |
Ateroskleroosi
oht väheneb |
Insuliinitundlikkus
paraneb Veresuhkru tase paraneb |
Diabeedi ja
ateroskleroosi risk alaneb |
Vereliblede
settereaktsioon langeb Verehüüvete lagunemine intensiivistub |
Trombi oht
väheneb |
| Korrapärasemad
eluviisid |
Kaalulangetamise
tulemused püsivad, suitsetamine harveneb |
Terviseliikumisega kaasnevad riskid
Tavalisimaiks peetakse ülekoormusest tekkinud vigastusi. Sagedamini
esineb neid jalgades. Vahel piisab nende raviks valu põhjsutava
treeningu ajutisest vähendamisest, aga kui see ei aita, pöörduda
spordiarsti poole.
Tõsisem on olukord, kui tekib valu rinnus, rütmihäired,
hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning
suur väsimustunne koormuse ajal. Nende sümptomite puhul tuleb kindlasti
teha arstlikud uuringud.
Südametegevusega seotud haigusnähtude risk kasvab, kui treeningu
intensiivsus ületab 80 % VO2 (VO2 max - maksimaalne hapnikutarbimine
ml/kg/min.) max-st. Viimast võib pidada tervisespordi intensiisvuse
soovitavaks ülempiiriks.
Külmetushaiguste puhul peaks treeningu ära jätma, Samuti halvendavad
kehalist vormi tavalised põletikuhaigused, ebapiisav puhkus, ühekülgne
toit, nakkused, stress jne. Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha
signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust.
KATRIN KURMISTE
väljaandest Sydan ja liikunta