Süda ja liikumine

Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail.

Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt.

Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviiisi.

Mis on liikumine?

Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada (joonis 1).

Liikumise mõju vereringeelunditele

Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb.

Treeningu mõju

Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja talitluses püsivamad muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet, suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust. Intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega ja suureneb võime hapniku tarbida. Paraneb ka südamelihase enda vereringe.Lõpptulemusena nõuab sama intsensiivsusega lihastöö treenitud vereringeelnditelt väiksemaid pingutusi kui varem. Löögisagedus ja vererõhk tõusevad sama koormuse juures vähem.

Liikumise mõju isheemiatõve riskifaktoritele

Treeningu mõju	Tähtsus
Vererõhk langeb Südame löögimaht suureneb	Südame koormus igapäevaste tegevuste ajal väheneb
HDL-kolesterooli tase tõuseb Triglütseriidide sisaldus langeb	Ateroskleroosi oht väheneb
Insuliinitundlikkus paraneb Veresuhkru tase paraneb	Diabeedi ja ateroskleroosi risk alaneb
Vereliblede settereaktsioon langeb Verehüüvete lagunemine intensiivistub	Trombi oht väheneb
Korrapärasemad eluviisid	Kaalulangetamise tulemused püsivad, suitsetamine harveneb

Terviseliikumisega kaasnevad riskid

Tavalisimaiks peetakse ülekoormusest tekkinud vigastusi. Sagedamini esineb neid jalgades. Vahel piisab nende raviks valu põhjsutava treeningu ajutisest vähendamisest, aga kui see ei aita, pöörduda spordiarsti poole.

Tõsisem on olukord, kui tekib valu rinnus, rütmihäired, hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning suur väsimustunne koormuse ajal. Nende sümptomite puhul tuleb kindlasti teha arstlikud uuringud.

Südametegevusega seotud haigusnähtude risk kasvab, kui treeningu intensiivsus ületab 80 % VO2 (VO2 max - maksimaalne hapnikutarbimine ml/kg/min.) max-st. Viimast võib pidada tervisespordi intensiisvuse soovitavaks ülempiiriks.

Külmetushaiguste puhul peaks treeningu ära jätma, Samuti halvendavad kehalist vormi tavalised põletikuhaigused, ebapiisav puhkus, ühekülgne toit, nakkused, stress jne. Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust.

KATRIN KURMISTE
väljaandest Sydan ja liikunta