Tere tulemast maailma südamepäevale 24. septembril
Maailma Südamepäev
Tänavu tähistatakse ülemaailmselt esmakordselt maailma südamepäeva.
See leiab aset 24.septembril ja päeva juhtteemaks on liikumine.
Juhtlauseks: I Love my Heart. Let it beat.
Rahvusvahelisse tähtpäevade kalendrisse läheb maailma südamepäev
World Heart Federationi initsiatiivil ja paigutub ka edaspidi igal
aastal septembri viimasele pühapäevale. Eesti Südameliit kui European
Heart Networki'i liige on maailma südamepäeva koordinaatoriks Eestis.
Soovime Eestis võimendada sõnumit liikumise kasulikkusest iga
inimese jaoks, sõltumata tema vanusest, treenituse astmest ja
tervislikust seisundist. Konkreetset infot "Süda ja liikumine"
teema kohta on võimalik saada nii Eesti Südameliidust kui ka maailma
südamepäeva rahvusvaheliselt koduleheküljelt: www.worldheartday.com
23.septembril korraldab Eesti Südameliit Rahvusraamatukogus
konverentsi "Lapsed, tervis ja liikumine".
Südame-veresoonkonna haigused, eriti südame isheemiatõbi ja aju
infarkt on sagedasemad surmapõhjused maailmas, nõudes kõrget tolli
nii tervishoiuteenustelt, peredelt kui ka üksikisikutelt. Seetõttu
otsustas Maailma Südameföderatsioon korraldada rahvusvahelise
iga-aastase südamepäeva, et võimendada inimeste teadlikkust
südame-veresoonkonna haiguste ja nende riskifaktorite kohta ning
edendada nende ärahoidmise võimalusi. Maailma südamepäev hõlmab
mitmeid sarnaseid iga-aastaseid sündmusi nagu suitsetamisvaba päev,
maailma diabeedipäev, mille eesmärgiks on rahva tervise parandamine.
Maailma südamepäeva kaassponsoriks on teiste hulgas Ülemaailmne
Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja UNESCO.
Südame-veresoonkonna haiguste tähtsus
Tänapäeval on südame-veresoonkonna haigused otseseks surmapõhjuseks
15 milj inimesele, olles 45% surma põhjuseks arenenud maades eri
surmajuhtudes ja 25% juhtudest arenevates maades. On kindlaks tehtud,
et arengumaades, kus siiani on tähtsal kohal olnud niisugused s/v
haigused nagu Chaga'tõbi ja südame reuma, tõuseb 2020.a just südame
isheemiatõbi ja ajuinfarkti haigestumine. Lisaks napib arengumaades
rahalisi vahendeid ja kogenud meditsiinitöötajaid ning kaasaegsed
ravivõimalused pole kättesaadavad kogu ühiskonnale. Ennetavad
programmid on kõrge efektiivsusega ja seetõttu eluliselt vajalikud.