Kuidas hoiavad südant tohtrid

Keila Südamekliiniku AS kirurg ja juhatuse esimees TIIT MEREN:
Peale igaühe isikliku geenivaramu mängivad teatavasti rolli eluviis, toitumine, negatiivse stressi taluvus või oskus seda endasse lasta või mitte. Arstil tuleb sageli kohtuda inimestega, kes on ärritunud või isegi õigustamatult vaenulikud. Ka niisugusel juhul tuleb inimesest aru püüda saada ja solvanguid omakorda mitte teistele patsientidele või kolleegidele näkku paisata. Olen igapäevaelus tähele pannud, et kui suudad ise tasakaalu saavutada, tajuvad seda ka teised ja kogu meeskonna meeleolu ning kokkumäng paranevad. Kirurg peab igas olukorras olema värske ja terav. Kaks aastat Sveitsis elades nägin, et sealsed kolleegid ei kaota enesevalitsust ka ülimalt keerulises olukorras ja konkurentsitules, vaid säilitavad hea füüsilise, vaimse ja manuaalse (käelise) vormi.
Ärkan hommikul kell kuus ja lähen oma hundikoeraga jooksma. Ikka nii, et mitte poolunes, vaid sügava hingamise ja paraja tempoga, silmad lahti varahommikusse loodusse.
Ma pole kunagi suitsetanud ega kannatanud ülekaalulisuse all, aga ega ma sellegipoolest rasvasest ja magusast toidust lugu pea. Hommikusöögi juurde kuuluvad tavaliselt müsli või täisteraleivad.
Mulle teeb rõõmu, et meie riigi asutustes on hakanud tasapisi vaibuma suund võtta tööle vaid täiuslikult arvutit tundvaid verisulis siresääri. Mitmekülgsete teadmiste ja kogemustega inimesed peaksid olema iga meeskonna suur väärtus ja tasakaalustaja.

Laste Tugikeskuse psühholoog TIIU MERES:
Ausalt öelda, mitte kuigi palju. Aga siiski - püüan hoiduda autoga sõitmisest, viimane tegevus on minu arvates suur südame ja närvide rikkuja. Toitun vist üsna tervislikult, sest mulle maitsevad salatid ja supid, friikartuleid ja hamburgerit ei söö ma mitte kunagi.
Teen ka selget vahet, kust algab elu, mille eest pean vastutama mina. Kui mõnikord suhted abikaasa või kolleegidega pisut halvenevad, teen tavaliselt läbi kõhutunde endale selgeks, et midagi ei jää peitu. Tülist saavad ju tavaliselt haiget mõlemad pooled ja süüdistamine või varjamine teeb ainult asja halvemaks. Kui lähebki natuke aega haavade lakkumiseks, tuleks oma armsast egost siiski võitu saada, püüda austada teise arusaamu ja alustada puhta lehega.
Sport? Olin kooliajal üsna kohmakas, kehaline kasvatus oli vaata et kõige hirmsam tund. Mulle meeldib küll ujuda ja palli mängida, aga võistlemata. Aga mul on kolm last ja kodutöid on alati kuhjaga. Ka aed küsib oma osa. Aegajalt võtan kätte ja laisklen: loen näiteks mõnda Agatha Christie romaani, mille lõppu ma ammu peast tean. Või magan südamerahuga päeval kolm tundi järjest, seda ei juhtu enamasti küll rohkem kui ehk kord kuus.

Tallinna Keskhaigla traumatoloogia-ortopeedia osakonna juhataja ANDRES KÖÖP:
Geneetiliselt mul õnneks suurt ohtu südamehaiguseks ei ole. Püüan tervislikult toituda. Et näiteks lõuna ajal mitte kurguni täis süüa, olen harjutanud end vett jooma. Pool tundi enne sööki paar-kolm klaasi gaseerimata mineraalvett või brita-vett ja seejärel mõni tervislik salat - kurk, tomat, paprika, lehtsalat ja muud - ning suur õgimine jääb ära. Püüan süüa võimalikult aeglaselt, kolmveerand tundi söömist on kümme korda tervislikum kui ahmimine kümne minuti jooksul.
Kaks korda nädalas mängin tennist. Suvel niidan muru nii et higi lendab. Lahedamad lõõgastusviisid on ka: iga kahe nädala tagant vaatan vormel 1 võistlusi. Kuulan muusikat. Telekast vaatan filme ka. Ja paar klaasi punast veini paar-kolm korda nädalas teeb samuti südamele head.

JUTA ÜTS