R. Maatin Tallinnast küsis kukerpuu kasutamsivõimaluste kohta.

Rahva hulgas on harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) tuntud mitmesuguste nimetuste all: barbaris, paburits, hapumarjapuu jt. Tegelikult polegi see taim puu, vaid 2-3 m kõrgune põõsas. Enamasti kasvab Loode-Eesti metsaservades, teede ääres, võsastikes, kuid esineb ka ilupõõsana aedades- parkides. Harilikul kukerpuul on väikesed õhukesed lehed, mille alusele kinnituvad astlad. Seetõttu on hariliku kukerpuu põõsad torkivad. Kukerpuu kohta öeldakse: eemalt ilus, aga mine katsu, siis hammustab! Kevadel, kui kukerpuu õitseb, ripuvad tema okstel hõredad kollased õiekobarad, millest sügiseks valmivad väikesed piklikud marjad, milles on 2-3 seemet.

Meie kodumaistest marjadest sisaldavad kukerpuu omad kõige rohkem orgaanilisi happeid (6,6 %), neist põhiliselt õunhapet. Jõhvikate happesisaldus on kõigest 3-3,5 %. Samas aga sisaldavad kukerpuu marjad 4-7 % suhkruid, jõhvikad vaid 2,4-4,7 %. Seetõttu on raske öelda, kummad marjad hapumad on. Muidugi sisaldavad nii jõhvikad kui ka kukerpuu marjad teisigi orgaanilisi ühendeid. Erinevalt jõhvikatest on kukerpuu marjade mahlas rohkesti pektiini. Nii sobivad nad tarretise valmistamiseks. Veel võib kukerpuu marjadest valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks noored (enne õitsemist kogutud) kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Näit on prantsuse kokaraamatuist leida vastavaid retsepte. Hapukais barbarissi kompvekkides kasutatakse kukerpuu marjade essentsi.

Ravimtaimena on kukerpuu hinnatud eelkõige alkaloid berberiini sisalduse tõttu, mida leidub kõige rohkem juurte koores. Berberiin avitab maksa- ja sapiteede põletike ning sapikivide korral. Seda tunnustab ka teadusmeditsiin.


Harilik kukerpuu.
Margus pedaste foto

Rahvameditsiinis kasutatakse kukerpuu vilju uriini- ja sapieritust soodustava vahendina. Samas toimivad marjad ja nende mahl nõrga lahtistina. Kukerpuuveinigi soovitatakse juua kõhukinnisuse, maksa-, sapi- ja seedekulgla haiguste korral. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud ka südame- ja vereringehaigetele. Kukerpuu viljade, lehtede ning juurte tõmmised ja leotised kutsuvad esile emaka kokkutõmbeid. Järelikult peavad rasedad hoiduma kukerpuuga ravimisest. Samuti ei sobi kukerpuuga ravimine inimestele, kelle veri hüübib väga kiiresti.

Välispidiseltki kasutatakse kukerpuu lehti ja juuri. Sel juhul avaldub tõmmiste ja leotiste antiseptiline, põletikuvastane ja toniseeriv toime. Nii sobivad nad närtsinud naha turgutamiseks, juuste kasvu kiirendamiseks, pigmendilaikude ja tedretähnide pleegitamiseks, rasuse seborröa ning nahapõletike (dermatiitide) ravimiseks.

Ravimitoormeks kogutakse lehti suvel pärast õitsemist. Juuri kogutakse sügisel septembris-oktooris või varakevadel enne põõsaste lehtimist.

Kukerpuu puit on kõva, raskesti lõhestatav, seetõttu sobib väikeste esemete nikerdamiseks. Toorete kukerpuu viljadega saab nahka, siidi, puu- ja lambavilla kollaseks värvida. Küpsed kukerpuu marjad annavad punase värvi.

Hariliku kukerpuu kasvatamisel peaks teadma, et see taim on kõrrerooste vaheperemeheks.

MAIE TOOM

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi