Hea seedetegevus on vähi hirm

Tervisliku, täisväärtusliku elu üheks eeltingimuseks on toidu õige seedimine ja omastamine organismi poolt. Kui seedetegevus on vilets, võivad tekkida kõhuhädad alates gaaside kogumisest, kõhukinnisusest ja -lahtisusest valudeni välja.

Elu ei saa keeruliseks teha kõikvõimalike reeglite järgimisega, ent samal ajal peab siiski mõistma, milleni üks või teine üleastumine viib. Igaühe tervis on ta enda käes. Seni, kuni kõik on korras, kuni pole probleeme, võiks ju elada omaloodud traditsioonide-tavade kohaselt. Organismi kompensatsioonivõime on vägagi suur ning paindlik, luues aga petliku illusiooni "raudnaelu süüa lubavast seedetraktist". Mis saab hiljem, kui see raudnael kuskilt välja kasvama hakkab?

Vähinädalaga seonduvalt peakski ehk veidi arutlema igapäevastest harjumustest, millised kõhuprobleemid meid vaevavad, mis neid võiks põhjustada ja kuidas end ise aidata.

Elutempo surub peale igal alal. Pidevalt on kiire ning tundub, et üks oluline aja kokkuhoiu koht on söögiaeg. Ruttu külmkapi kallale, kiiresti midagi hamba alla, veel kiiremini alla neelata ja jälle edasi kihutada. Kuid siis äkki on aega küll istuda, juttu ajada, suitsetada. Enam pole kiire. Samal ajal peab magu kiiresti ja vähe läbinäritud toiduga toime tulema. Kui lisada veel teised väärad toitumisharjumused, nagu ebaregulaarsed toidukorrad, hiline söömine, vähene vedelike, eriti vee tarbimine, siis on ju rida põhjusi täis- ja raskustundeks, röhitisteks ja kõrvetisteks. Lisaks stress, negatiivsed emotsioonid. Kui see kordub päevast päeva, pole pikka maad halva enesetundeni.

Kui toidu seedimine algab juba maos raskustega, pole palju vaja seedekorratuste tekkeks. Kõht lahti või kinni, gaaside teke ja puhitused. Kõhulahtisust ehk vedelat istet, eriti pikaajalisena, võib enamjaolt seostada küll mõne haigusega, mõningate ravimite toimega, tihti toidu koosseisu ja närvisüsteemi seisundiga. Kui kõik välistegurid on välja lülitatud ja kodused abivahendid eriliste tulemusteta ära proovitud, siis peab pöörduma arsti poole abi saamiseks.

Kõhukinnisus - s.o soolestiku alanenud võime regulaarselt ja täielikult tühjeneda. Põhjusi on palju - stress, ülesöömine, vähene vedeliku tarbimine, liikumisvaegus, kiudainete vähesus toidus, ebaregulaarsed toitumisharjumused. Tulemuseks soolesisu pikaajaline peetumine jämesooles, mille vältel jäävad ka roojas sisalduvad kahjulikud ained kauaks siia pidama ja võivad tekitada soole limaskestas haiguslikke muutusi. Sooletegevuse ergutamiseks tuleb süüa rohkesti kiudaineid sisaldavaid toite - need suurendavad soolesisu mahtu, pannes soole kiiremini tööle, ja nii vabaneb ka organism kiiremini talle kahjulikest ainetest. Kiudaineid on palju nisukliides, täisteratoodetes, köögiviljades.

Kõhupuhitus ehk soolte gaasid ei pea alati tähendama haigust. Sageli neelatakse õhku alla toiduga, ka liiga kiirel söömisel ja teatud toitude seedimisel eralduvad gaasid ajavad kõhu trummi, tekitades korinaid. Tundub, et vanemas eas on gaasidega rohkem pistmist, ehkki gaaside teke on igas vanuses normaalse seedimise tulemus. Küsimus on rohkem vanusega seotud lihaste lõtvumises - eakatel on raskusi gaaside pidamisega. Kui gaasid häirivad, tuleks vältida õunu, kaunvilju, kaalikat, kuivatatud ploome, brokkolit jt. liblikõielisi köögivilju, samuti tüüpilisi Mehhiko toite. Ohtralt õhku neelatakse alla närimiskummiga ja gaseeritud jookidega.

Söö värvilisi puu- ja köögivilju

Palju on tehtud uuringuid võimalike seoste kohta toidu koosseisu ja mitmesuguste haiguste, sh ka vähi tekke riski vahel. Mitmetes värvilistes köögiviljades ja puuviljades on leitud nn vähivastaseid aineid, fütokemikaale. Tõestust on leidnud just jäme- ja pärasoolevähi tekke seos toidu koosseisuga - mida vähem liha, eriti nn punast liha ja loomseid rasvu ning mida enam köögi- ja puuvilju toidusedelis, seda väiksem on risk haigestuda. Loomulikult ei saa aga kalduda äärmusesse ja täielikult vältida loomseid rasvu. Kõike võib, aga mõõdukalt. Kasulikud on värvilised puu- ja köögiviljad: tumerohelised - brokoli, spinat, lehtkapsas, sinepitaimed,
punased - punapeet, tomat, paprika, arbuus, roosa greip,
kollased ja oranzid - porgand, kõrvits, apelsin, mandarin.

Kui mõõdukale ja otstarbekale toitumisele lisandub parajalt aktiivne eluviis - jalutuskäigud, võimlemine, üldse liikumine - ja positiivne mõtlemine, ei tohiks seedimisega suuri probleeme küll ette tulla.

Hoia meeles!

* näri toit hästi ja aeglaselt läbi, söö kindlatel kellaaegadel

* söö rafineerimata toitu niipalju kui võimalik

* väldi kõhu üle ääre söömist

* väldi söömist hilja õhtul ja vahetult enne magamaminekut - seedesüsteem peab öösel puhkama

* joo päevas 1,5-2 l vedelikku, sellest vähemalt kolmandik vett

* ürita käia või jalutada 4-5 km iga päev

* mõtle positiivselt

VIVIAN ESKO,
onkoloog