Geenid ja vähk

Kõik vähid tekivad geenimutatsioonide ehk geenidefektide tulemusena. Geenidefektid tekivad valdavalt inimese elu jooksul ja siis me räägime sporaadilisest vähist. Ainult teatud juhtudel on tegemist päriliku geenidefektiga, mis on saadud sugurakkudega, ja mis väga suure tõenäosusega viib inimese elu jooksul konkreetse vähkkasvaja tekkeni. Pärilikust vähist saab rääkida aga ainult umbes 5% vähijuhtude korral.

Pärilike vähijuhtude arv on vähipaikmeti väga varieeruv. Näit lastel esineva silma võrkkesta kasvaja ehk retinoblastoomi korral on see 40%, rinna-, käärsoole- ja eesnäärmevähi korral ainult 5-10%. Mõnede vähkkasvajate nagu näit leukeemia ehk verevähi korral, esineb aga ühest konkreetsest pärilikust geenimutatsioonist põhjustatud vähijuhte äärmiselt harva.

Inimese elu jooksul tekkiva vähkkasvaja ehk sporaadilise vähi korral on inimese genotüübis tekkivate mutatsioonide põhjuseid tavaliselt palju. Nii näit võib vähi teket seostada kartsinogeenidega ehk vähki tekitavate konkreetsete ainetega kui ka inimese elustiiliga. Rääkides elustiilist mõtleme eelkõige toitumisharjumusi, mis mängivad suurt rolli nii vähi ennetamises kui ka vähi tekkes. Sageli tekib vähk just mitmete geenide ja paljude eri keskkonnafaktorite pikaaegse koosmõju tulemusena, mille käigus tekib tavaliselt rida geenimutatsioone.

Neis peredes, kus esineb geneetilist vähki, on geneetilise jt kliiniliste riskifaktorite teadmisel põhimõtteliselt võimalik hinnata vähi tekke riski ja teatud juhtudel võtta kasutusele ka meetmeid vähi tekke vältimiseks ja selle varaseks avastamiseks, samuti tervistavaks raviks.

Kui rääkida Eestis naistel kõige sagedamini esinevast vähivormist rinnavähist, tulevad vähiriski hindamisel arvesse järgmised riskifaktorid:
vanus (üle 50.a suureneb rinnavähki haigestumise risk).
Perekondlik eelsoodumus (vähirisk on kõrgem naistel, kelle esimese astme veresugulased põevad rinnavähki). Lastetus. Hiline esmane sünnitus (pärast 30. aastat). Varane menstruatsioonide algus (enne 12.a). Hiline menopaus (pärast 50.a). Liigne kehakaal. Suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine. Ioniseeriv kiirgus. Geneetiline faktor (5-10% juhtudest). BRCA1 geen - 20-40%, BRCA2 geen - 10-30%, TP53 geen - alla 1%, PTEN geen - alla 1%.
Avastamata geenid - 30-70%.

Vähiriski geneetiline hindamine ja geeniuuringud tervikuna on väga keerukas küsimus, millega kaasneb mitmeid juriidilisi, eetilisi ja sotsiaalseid momente. Selleks, et väärtuslikku onkogeneetilist infot vähiprobleemi lahendamisel maksimaalselt kasutada, on vajalik lahendada järgmised küsimused:
geneetilise info kogumist, säilitamist ja väljastamist reguleeriva seadusandluse olemasolu, materiaal-tehniliste võimaluste olemasolu vähitestide tegemiseks, spetsiaalse väljaõppe saanud kompetentsete onko-geneetikute olemasolu, kes on võimelised hindama konkreetse inimese vähiriski ja teda adekvaatselt nõustama, vähi varase avastamise programmide ehk sõeluuringute programmide olemasolu riskigrupis olevate inimeste süvendatud uurimiseks, kiire ja adekvaatse ravivõimaluse olemasolu vähieelse seisundi-, preinvasiivse vähi- või varase vähkkasvajaga patsientide raviks, inimeste teadlikkuse kasv.

Vähigeneetika alased teadmised annavad lisaks vähiriski hindamisele ka võimaluse biotehnoloogilisel meetodil välja töötada spetsiifilisi vähiravimeid konkreetse geenidefektiga patsientide grupile. Suureks saavutuseks selles vallas on rinnavähi ravis kasutatav preparaat Herceptin. Herceptin on HER2-retseptori (inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor) vastu suunatud monoklonaalne antikeha.

HER2-retseptor omakorda on proto-onkogeeni HER2/neu poolt toodetud rinnanäärme epiteelrakkude pinnal olev valk. Umbes 30% rinnavähihaigetel esineb eelpoolnimetatud valgu üleproduktsioon ja need haiged ongi sobivad kandidaadid Herceptin-ravile. Kombinatsioonis tsütostaatikumidega (näit. Vinorelbin'ga) annab Herceptin kirjanduse andmetel kuni 75% kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel objektiivse raviefekti - kasvaja mõõtmete vähenemise ja eluea pikenemise. Ravim Herceptin on juba registreeritud Ameerika Ühendriikides ja on registreerimisel Euroopa Liidu riikides. Täpsemat eestikeelset informatsiooni HER2 geeni ja Herceptini kohta seoses rinnavähiga on http://www.roche.ee/her2/

VAHUR VALVERE,
ravijuht,
Eesti Onkoloogiakeskus