Kuld
Mõnus mõelda, et üks lihtsurelik - Erki Nool - suutis peaaegu kogu väikerahva ühe mütsi alla koguda. Nool andis ta kauase treeneri Rein Soku sõnul Sydneys lausa etenduse. Mõnes mõttes oli tegu hirmsa etendusega, sest anrid olid sassis - lugu polnud stiilipuhas ega päris loogiline. Õnneks tuli Nool pöörastest katsumustest auga välja.
Aga miks peab küll eestlane suutlikkuse tõestuseks valima kümme ala korraga, miks ei piisa ühest nagu mõnele mustanahalisele sprinterile, kes saab oma kulla hoopis teistmoodi? Aga äkki peabki üks väikerahvas hingelt olema mitmevõistleja ja eksistentsi kinnituseks käima läbi keerukama labürindi kui mõne suurrahva esindaja. Mine tea, liiga pateetiliseks ei tahaks minna.
Sokk kinnitab, et kui Noole kettaheitest põhjustatud okk lõpuks üle elatud oli ja sõbrad tallegi tunnustust jagasid, tundnud ta end tõepoolest veidi kõrvust tõstetuna. "Ma ei ole tegelikult end kunagi sättinud Erki kõrvale treenerina, olen rohkem olnud nõuandja ja abistaja, andnud inimesele, kes tahtnud olümpiavõitjaks tulla, võimaluse. Aidata tal seda teed käia. Vale oleks väita, et mina tulen ja teen sust olümpiavõitja. Kõigepealt peab inimene ise tahtma olümpiavõitjaks tulla. Kui aga eile kolm tundi järjest võtsin sõpradelt õnnitlusi vastu, siis tekkis küll tunne, et minu käsi on olnud väga tõsiselt mängus. Et mu sõbrad on seda kogu aja uskunud, on asja juures kõige mõnusam," on Sokk meelitatud.
Aga kea meist ei tunneks end kõrvust tõstetuna? Nool on ju aastaid olnud meie kõigi oma. Stamp, kuid tõde.
Nool ise Sydneys pärast suurvõitu pateetiliseks ei läinud, vastas ETV pärimisele, kellele ta võidu pühendas, lihtinimese kombel. Kuulutas, et eelkõige vajas ta võitu ise. Mõistetav - SEE võit aitas korvata kolmekümnese mehe mõningaid kahtlusi. Teiseks mõelnud ta kulda jahtides perele, kes pidanud Sydney nimel palju ohverdama.
Hea, et Nool rohkem ei põhjendanud ja magusaks ei läinud. Küllap jääb ta nüüd veel areenile.
Muidugi oli Noole kullavõitu vaja. Rein Sokk arvas nii: "Eestlase jaoks on iga võit äärmiselt suure laenguga. Mina usun küll, et kümnevõistlus võiks olla Eesti rahva sümbol - et visa tööga on võimalik saavutada maksimaalne tulemus."
URMAS ESLON