Dalai-laama teab, kuidas olla õnnelik

Käesolev järjejutt sisaldab vestlusi dalai-laamaga. Arizonas ja Indias aset leidnud erakohtumised olid meditsiinidoktorile Howard C.Cutlerile teose "Kunst olla õnnelik" aineks.

K-kirjastuse vahendusel ongi tõlgitud sellenimeline raamat, mis tutvustab Tema Pühaduse vaateid õnnelikule elule, millele on lisatud Cutleri kui lääne psühhiaatri tähelepanekud ja kommentaarid. Dalai-laama loal on tekst esitatud kujul, mis avab ta mõtteid parimal viisil.

Cutler iseloomustab dalai-laamat nende mitmeaastase tutvuse põhjal järgmiselt: ta leiab, et dalai-laama ainukordses isikus on vahedat intelligentsi, milles puudub kavalus, headust liigse sentimentaalsusesta, suurepärast huumorimeelt. Cutler on kindel, et dalai-laamas peitub võime mitte niivõrd aukartust sisendada kui inspireerida.

Algselt kavandas Cutler oma teost traditsioonilise käsiraamatuna, mis sisaldaksid dalai- laama selgeid ja lihtsaid lahendusi kõikidele eluküsimustele. Ta lootis, et suudab psühhiaatrina tema vaateid sõnastada arusaadavate, igapäevaelu juhtnööride vormis. Ent kohtumiste finaalis Cutler loobus sellest plaanist. Ta veendus, et dalai-laama nägemus hõlmab laia ja keerukat paradigmat, mis on põimunud kõigist rikkustest ja nüanssidest, mida elul on pakkuda.

Ajapikka hakkas raamatu autor eristama üht korduvat nooti dalai-laama jutus. See oli lootus. Viimane rajaneb veendumusel, et ehkki tõelise ja kestva õnne saavutamine on ränk, on see siiski võimalik. Kogu tema metoodika ja tegevus lähtub usust inimeste tasadusse ja headusesse, kaastunde väärtusesse, headuse põhimõtetesse ja kõigi elusolendite ühtsusesse.

Dalai-laama sõnumisse süüvides sai Cutlerile üha selgemaks, et ta veendumused ei rajane pimedal usul ega reigioossetel dogmadel, vaid mõistuspärastel argumentidel ja vahetul kogemusel. Tema arusaam inimese vaimust ja käitumisest on tekkinud kogu elu väldanud õppe käigust. Tema pühaduse vaated põhinevad küll rohkem kui 2500 aastat vanal traditsioonil, kuid sedactasakaalustavad kaine mõistus ja tänapäeva probleemide peen tunnetus.

*

Meie päevad on loetud. Maailma sünnib tuhandeid inimesi, kellest mõnele on määratud elada vaid päev-nädal, et siis haiguse või mõne muu õnnetuse järel surra. Samas antakse teistele näha tervet sajandit, rohkemgi, ning maitsta kõike, mida elu pakub: võite, meeleheidet, rõõmu, vihkamist ja armastust. Ent hoolimata sellest, kas elame päeva või terve sajandi, jääb alati keskseks küsimuseks - mis on elu eesmärk?

Dalai-laama ütleb, et inimese eksisteerimise eesmärk on püüelda õnne poole. Ta teab, et õnnelikud inimesed on tavaliselt seltsivamad, paindlikud ja loomingulised ning suudavad igapäevalööke taluda paremini. Tähtsaim on aga see, et õnnelikud on hellemad-andestavamad.

Ja dalai-laama leiab, et õnneotsing toob kasu nii inimsele endale, tema perele ja ühiskonnalegi.

(Järgneb.)

SILLE MAKSIMOV