Mis selgus naiste uuringutest

Eesti Vähiliit on algatanud projekti "Naised vähi vastu", mille eesmärgiks on harida naisi terviseküsimustes, anda välja infomaterjale ning juhtida üldsuse tähelepanu naiste vähihaigusi puudutavatele probleemidele.

Alustan statistikaga. Igal aastal haigestub Eestis üle 500 naise, see tähendab - vähki põeb praktiliselt iga 25. naine ning rinnavähk on suurim 30-40a naiste surmapõhjustaja. Probleemiks on paraku see, et naised pöörduvad arsti poole hilja, juba nähtavate-tuntavate nähtude korral ning seetõttu on ravi komplitseeritum ja mitte alati heade tulemustega. Samas on algstaadiumis võimalik terveneda 90% naistel!

Et selgitada naiste tervisekäitumist ja võimalikke probleemseid valdkondi, mis takistavad naistel õigeaegselt tervisekontrollis käimast, viis Vähiliit koostöös TPÜ terviseuuringute laboriga sel talvel läbi üle-eestilise ankeetküsitluse. Laiali jaotati 3000 ankeeti (eesti-vene keeles), lisaks avaldas küsimustiku ajakiri "Kodutohter" jaanuari numbris.

Millised olid tulemused?

Vastatud ankeete laekus Vähiliitu 1/3 saadetuist, see on 1145 ankeeti 13 maakonnast, kusjuures enim ankeete saime Ida-Virumaalt ja kõige vähem Saare maakonnast. Keskmine vastajate vanus oli 41,7a, kõige noorem oli 16a ja vanim 76. Saadud andmete töötlemiseks ja võrdlemiseks jagati vastajad 3 vanusegruppi: noorem 16-28, keskmine 29-55 ja vanem 56-76.

Tervist ja elustiili puhul selgus, et naised pööravad küllalt palju tähelepanu elustiilile, 3/4 leidis, et nende elustiil on küllalt tervislik ning eriti tõusis esile vanem vanusegrupp - 83% (noorem 75% ja keskmine 73%). Ka tervise eest hoolitsemisel olid vanemad daamid hoolsamad - piisavalt hoolitses enda arvates tervise eest 64% (nooremad vastavalt 52% ja keskmised 43%). Kui hinnati mitte oma, vaid teiste naiste tervisekäitumist, olid naised kriitilisemad, vaid 15% arvas, et naised hoolivad piisavalt oma tervisest! Põhjusteks, miks naiste arvates see nii on, toodi vanusegrupiti erinevaid vastuseid. Kui keskmises ja vanemas vanusegrupis tuli ülekaalukalt esimeseks väga naiselik põhjus - kõigepealt on ju vaja pere ja teiste lähedaste eest hoolitseda, siis nooremate puhul on oluline takistaja ajapuudus. Sagedasti esines kõigi vanusegruppide vastuste hulgas ka stress, naiste mugavus ja laiskus ning see, et selleks ei jätku raha.

Arstide külastamist puudutavates küsimustes selgus, et usinamad arsti juures käijad on nooremad naised, kuid rindade kontrollimine muutub aktuaalsemaks seoses vanusega ning ka ilmselt naiste endi sooviga, et arst rindu kontrolliks. Samas küllaltki ehmatav, et naistearst, kes võiks ja peaks ka seda tegema, ei ole pooltel günekoloogi poole pöördunud naistel seda teinud.

Informeeritus naistevähist on samuti madal, lisainfot vajasid kõik - noortest 84%, keskmises vanusegrupis 78% ja vanemas grupis 62%. Samuti on oluline, et 55% naistest ei teadnud, kuidas teha enesevaatlusi ning milliseid keha märke peaks jälgima. Infoallikatena märgiti enam televisiooni, ajakirjandust ja tuttavaid, samas perearstide ja naistearstide roll infoedastajana oli väga väike, vastavalt 2% ja 17%. Naised vajavad ja ootavad teavet ning soovivad seda saada terviseajakirjadest, infolehtedena, loengutel jne. Naised ootavad ka tervisekeskuste poolt korraldatavaid tasuta terviseuuringuid, sest need oleks heaks meeldetuletuseks ja ei peaks ise spetsialisti otsima.

Küsimusele, miks pöördutakse arsti juurde sageli liiga hilja, arvavad naised, et hoolimatusest oma tervise suhtes, mugavus, kindlasti ka hirm ebameeldiva tõe ees. Kahjuks on paljude vastajate arvates põhjuseks ka erialaarstide vähene kättesaadavus ning isiklikud ebameeldivad kogemused arsti juures käimisest.

Kokkuvõtteks. Korraldatud küsitlus andis vajalikku ja olulist infot, mis on aluseks edasiste sammude planeerimisel Vähiliidus. Probleemid, mis tulid selle küsimustikuga esile - eelkõige suur teabepuudus ja perearstide vähene roll, samuti erialaarstide vähesus ja raskused nende poole pöördumisel peavad saama kiiresti lahenduse. Sama oluline on ka naiste endi suhtumise muutumine, aktiivsus ja julgus naiste endi tervist puudutavates küsimustes. Kuid rõhutaksin - esmatähtis on siiski meditsiini valmisolek, teadlikule naisele tuleb kindlustada võimalus saada adekvaatset teenust.

MARJE OJA,
projekti "Naised vähi vastu" töögrupi liige