TASUB TEADA
Migreen - torm ajukoores

Kui inimesel on tugev peavalu ja halb enesetunne, võib ta olla kergesti haigestunud migreeni, haigusesse, mida tavaliselt põevad naised.

Migreenihoo tunnusteks on tavaliselt tugev peavalu, väsimus, iiveldus ja oksendamise ning valguse- ja mürakartus. Seda üldist bioloogilist haigust kutsub esile sügavamate ajuosade signaalärritustest tingitud ajuveresoonte ahenemine. Üldjuhul algab migreen siis, kui ajuosa teatud migreeni generaator ajurakud ärrituvad väsimuse või üliaktiivsuse foonil. Nii tekib justkui torm ajukoores, mille tulemusena kaasnevad häired ajuainevahetuses ja ajuvereringes. Migreeni soodustavateks sotsiaalseteks ja meditsiinilisteks teguriteks on stress, unetus, väsimus, liialdamine sauna ja alkoholiga, ilmamuutus, menstruaaltsükkel teatud aegadel ning mõned toiduained.

Migreenivalu võib kesta paarist tunnist kuni ööpäevani. Ühtlasi võib juhtuda sedagi, et valu pole veel alanud, kuid psühhogeensete hallutsinatsioonide tõttu näeb patsient elektrisähvatamisvärve ja välke.

Tavaliselt haigestutakse migreeni 20-50 aasta vanuses, kusjuures naised kannatavad selle haiguse all meestest 2-3 korda sagedamini. Samuti võivad aga haigestuda ka vanurid ja lapsed. Ühtlasi on kindlaks tehtud, et migreen kulgeb sageli pärilikult suguanamneesi algusel.

Migreeni diagnoosimiseks kulub arsti vastuvõtul vähemalt 45 minutit. Tänapäeval kasutatakse migreeni raviks enamasti ravimeid - triptaane: imigrani, zomingit, naramigi migmaxi ja orudist. Üldjuhul aitavad terveks saada täpsed ja suured annused ning ainult migreenile mõju avaldav ravikomplekt. Migreeni profülaktikaks tarvitatakse aga beetablokaatoreid (propaali), serotoiiniblokaatoreid (pitsotifeeni), benzodaitsepiine (diapami, tazepani). Kui migreeniga kaasneb aga kaelalihaste ja seljalihaste jäikus, võib abi olla füsioteraapiast, spordisalvidest ning massaažist.

JAAN OLARI,
psühhiaater