Õdede mõõt on täis

EKTK Tartu piirkonna esinaine radioloogiaõde Anne Lukken vastab Terviselehe küsimusele, mis viib meditsiiniõed hoiatusstreigini.

Vastus küsimusele ei ole keeruline. See on: mitte elamisväärne palk (minimaalne tunnitasu 9-13 krooni tunnis), reguleerimata töönormid, pinge ja vastutuse kasv töökohustuste täitmisel, ametihierarhia, praktiseeriva õe konkurentsivõime langus seoses rakendusliku kõrghariduse kehtestamisega ning tasulise tasemeõppega.

Pikaleveninud palgaläbirääkimised Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Haiglate Liidu vahel pole jõudnud tulemuseni vaatamata riikliku lepitaja kaasamisele.

ILO konventsioonist lähtudes peaks ka Eesti Vabariigis kehtima läbirääkimiste kolmepoolsus: tööandjate esindaja-töötajate esindaja-vabariigi valitsus(võrdle:Soome vabariigis määrab läbirääkimispartnerid seadus). Selles küsimuses oleme korduvalt pöördunud vabariigi valitsuse poole. Sotsiaalministeeriumi arvates tuleks sõlmida kollektiivlepinguid kohalikul tasandil. See aga tähendab, et tööandja ja töötaja on omavahel ülemuse-alluva suhetes ning on vähe lootust sölmida töötajaile soodus kollektiivleping. Sotsiaalpartnerlus on tööandjale võõras ja harjumatu.

Alati on tervishoiupoliitikas võtmesõnaks olnud voodipäeva /protseduuri/uuringu hind, mis liiga madal. Hinnakomisjon tervishoiu hinnapoliitika reguleerimiseks moodustatakse õdedeta. Nii pole ka ühegi uuringu/protseduuri hinnas õe tööd (võrdle:töö moodustab50% uuringu/protseduuri hinnast Pöhjamaade meditsiinis).

Meditsiinikoolis rakendusliku kõrghariduse saanud õdede (1.lend lõpetas 2000.aasta kevadel) konkurentsivõimelisus viib edukamad tööle Norrasse, Soome jt. Põhjmaadesse. Varem lõpetanud praktiseerivatel õdedel puudub raha ja sageli ka aeg tasemeõppeks (1 aasta 12000 krooni).

Seoses uue töö- ja puhkeaja seaduse peatse jõustumisega kehtestatakse 40tunnine töönädal. Õed, kes töötavad tihti kohakaaslusega samas asutuses, saavad sel juhul lisatööd teha vaid 8 t nädalas. Ühelt poolt on võimalus puhata. Teisalt ei võtaks küll keegi lisakoormusi, kui pöhikoha palgast ära elaks.

Samas seaduseelnõus on ka vastuolu: senise aastase 200 ületunni asemel saab töötada 400 t. Tekib küsimus: kuidas ja millise kaadriga täidetakse vabanevad ametikohad?

Uuringud selle kohta puuduvad. Üks on kindel. Õdede mõõt on täis.

Lähiajal korraldame ühetunnise hoiatusstreigi ,kus taotleme 25kr miinimumtunnitasu.

Õed ei taha, et nende palgatõusuks minevat raha kasutataks ikka- jälle haiglaeelarvete lappimiseks lootuses, et küll nad veel kannatavad. Õed leiavad, et on piisavalt küpsed koondunult Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ridadesse korraldama hoiatusstreiki – on ju selle tarbeks kogutud raha töötutoetus- ja streigifondi.

Kirurg Mati Ress on kirjutanud: (SA TÜKliinikumi leht15/15oktoober1999) "Meditsiinist reeglina ei lahkuta, need inimesed on tööle andunud. Kõigi meie inimeste tööst tuleb osata lugu pidada ja seda toetada".