Vähi tekitajate nimekiri täienes veelgi
USA Tervishoiuministeeriumi mai keskpaiku avaldatud iga-aastases vähitekitajate nimekirjas on uusi liikmeid 14, paljud neist meilegi väga hästi tuntud.
Kui veidrana see ka ei tundu, ometigi on vähitekitajate nimekirja uustulnukate hulgas koha leidnud näiteks päevitamine ja solaariumiskäimine, silikoonpulbri kasvõi vähesel määral sissehingamine ning üks rinnavähivormide vastu edukalt kasutatav ravim.
1981. a kõnealusesse nimekirja kantud sahhariin otsustati nüüd sealt välja jätta. Põhjuseks on asjaolu, et kuigi rottidega sooritatud katsetes põhjustas ta katsealustel põievähki, siis inimestega tehtud eksperimentides samasugust tagajärge ei ilmnenud. Nimetatud magusa, kuid toiteväärtuseta aine ohutust inimese tervisele tõendab seegi, et teda kasutatakse toidu magustamiseks laialdaselt juba aastakümneid ja sellest hoolimata pole ta tarvitajate hulgas märgata vähkihaigestunute arvu kasvu.
Kõneallolev nimekiri sisaldab 218 sellist faktorit, mille otsene või kaudne vähkipõhjustav mõju on teada. Uustulnukate (neid on 14) eesotsas asub passiivse suitsetamise käigus sissehingatud tubakasuits. Passiivse suitsetamise paigutamist vähifaktorite hulka toetab mitu teaduslikku uurimust. Nendes on kirjeldatud arvukalt juhtumeid, kuidas mittesuitsetaja haigestumise kopsuvähki põhjustab ta kaaskondsete poolne töö- või elukohas alaliselt asetleidev suitsetamine. Imestada pole midagi - ühes hiljaaegu ilmunud teaduslikus töös teatatakse tubakasuitsus leiduvat umbes 600 (!) kahjulikku ainet.
Ent tubakas on ohtlik ka ilma tubakasuitsuta: "vähitekitajate-uustulnukate" nimekirja lisandusid nüüd ka tubakanuusutamine ja -närimine, mis suurendavad nina- ja suuõõnes oluliselt vähkihaigestumise riski.
Tõeliseks tragöödiaks võis paljudele inimestele olla teave, et vähifaktorite sekka sattumise ränk saatus tabas ka alkoholi: nüüdsest on ülemäärase alkoholitarbimise vähkitekitav mõju saanud tunnustuse ka ametlikul tasandil.
Alkoholi tarbimise arvamine vähitekitajate hulka pole samuti mingi üllatav samm. On ju teada, et alkoholi mõjul hävivate limaskestarakkude asendamiseks käivitub organismis intensiivne rakkude lõhustumise protsess, selle käigus aga võib - peamiselt alkoholi sagedase kaaslase, tubakasuitsu kaastoimel - mõni rakuliin vägagi hõlpsasti valele teele minna.
Alkoholi liigtarbimisel on otsene seos viimasel ajal üha tihemini esinema hakanud vähivormidega - suuõõne-, kõri- ja söögikõrivähiga. Samuti on ta tõenäoliselt vastutav ka teatud osa maksa- ja rinnavähi juhtude eest.
Ülejäänud "uustulnukate" seas on arvukalt orgaanilisi happeid, mida inimene kasutab igapäevaste tegemiste-toimetuste juures. Neid happeid esineb näiteks patareides, desinfitseerimis- ja pesuvahendites.
Eriti vastuoluliseks aineks on aga seni edukalt rinnavähi ravimiseks või ärahoidmiseks kasutatud ravim nimega tamoksifeen. Uuemate uurimuste kohaselt suurendab ta - tõsi, mitte küll väga palju, kuid ikkagi - emakavähki haigestumise riski. Meditsiinispetsialistid rõhutavad siiski, et kuigi kemoteraapias kasutatavad arstimid võivad suurendada teiste vähivormide tekkimise ohtu, toovad nad praegu haige organismile ometigi rohkem kasu kui kahju.
TÕNU KALVET,
Ungari ajakirjandusest