Dieet vähktôve ennetamisel ja ravis

Vähktôbi on ülemaailmne probleem, mistôttu vähivastases vôitluses ühendatakse nii rahvuslikud kui globaalsed programmid. On seatud sihiks, et teaduse saavutused jôuaksid kogu elanikkonnani rahvusliku toidu/toitumise poliitika muutmise ning iga inimeseni kasvatuse/ôpetuse kaudu.

Eestis senini kahjuks otsesed uuringud vähktôve ja meie toitumistavade vahel puuduvad. Tuleb juhinduda maailma kogemusest.

1997.a. avaldati juhtivate ekpertide ettekanne "Toit, toitumine ja vähi preventsioon: globaalne perspektiiv". Selles on esitatud üksikasjalikud dieedi ja vähktôve vahelised seosed ja kogu kaasaegne info, kuidas valida toitu, muuta elustiili ning ära hoida-ravida vähki. Positiivne on ekspertide veendumus, et vähktôve levikut maailmas saab oluliselt pidurdada ôige toitumise ja eluviisiga. Alljärgnevalt esitame olulisemad juhised.

Vaata taldrikule ja mõtle

Eelistage taimset toitu, milles on rikkalikult köögi-, kaun- ja puuvilju ning tärkliserikkaid teravilju (leib-sai, pasta, riis jt.). Need aitavad vähi vastu, sest sisaldavad piisavalt organismile vajalikke toitaineid, aitavad organismist väljutada vôi kahjutuks muuta kantserogeene enne, kui need jôuaksid vähki tekitama hakata; need toiduained on madala rasva- ja energiasisaldusega, mistôttu on kergem kehakaalu normis hoida, eriti väheliikuva eluviisi korral; täidavad hästi kôhtu.

Oleme harjunud liha ja kartulit sööma ning vähem vaeva nägema kôigi teiste köögi- ja kaunviljadega ning teraviljasaadustest valmistatud toitudega. On raske ennast orienteerida rikkalikumale taimse toidu valikule. Iga toidukorda alustades peaks vaatama taldrikule ja môtlema, milline on sel loomse-taimse toidu tasakaal - kas ikka 2/3 on seal taimset toitu. Ostes toitu saame valida nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud köögi- ja puuvilju, herneid-ubasid, riisi, pastasid, rikkalikult teraviljasaadusi. Vôtkem omaks uusi toiduretsepte, milles liha asemel on oad-herned, praetud kartulite asemel hautatud köögiviljad; varem ainult maitsetaimedena tuntud till, petersell, seller, piprakaunad, sibul jt. vôivad olla salatites palju rikkalikumalt, ka külmutatud ja konsereveeritud köögivili (porgand, herned, kapsas) suppides ja hautistes on head, rääkimata puuviljadest, pähklitest ja marjadest.

Köögi- ja puuviljad aastaringselt

Toidu mitmekesistamisel soovitatakse tähelepanu osutada eriti rikkalikule köögi- ja puuviljade kasutamisele toidus aastaringselt, süües mitte vähem kui 400-800 g (vähemalt 5 portsjonit) päevas. Aiasaadused (selle hulka pole arvestatud ube-herneid, tärkliserikast juurvilja ja kartulit) peaksid toidu kalorsusest katma mitte vähem kui 7%. On välja arvutatud, et selline kogus kôôgi- ja puuvilju juba iseenesest vähendab vähiriski ca 20%. Uuringud kinnitavad seda mitmete vähi paikmete suhtes - suuôônes, neelus, kôris, söögitorus, kopsus, maos, sooltes, aga ka teatud määral teistes paikmetes.

On avastatud ja avastatakse üha uusi taimseid toimeaineid, mis on olulised preventiivse efekti saavutamisel. Toimemehhanismid on keerulised ja mitte alati veel lôpuni selged, kuid populatsioonide vôrdlused, katsed vabatahtlikega ja kliinilised vaatlused kinnitavad oluliste kaitsvate faktorite olemasolu taimses toidus.

Päev alaku klaasi mahlaga

Lehtköögiviljad, porgand, tomatid, sibul, küüslauk, ôunad, banaanid, tsitruselised jt. on saadaval. Samuti viinamarjad, mustsôstrad, maasikad jt. Vôime valida ka eksootilisi ande nagu viigimarjad, kiivid, mango, pappaya, nektariin, füüsal, guaav, ananass, melon jt. Kas aga alati saame värske produkti ja kas rahakott ning kauba hind vôimaldab iga päev kôike endale lubada? Seepärast peaks arukalt püüdma aastaringselt vajalikku aiasaadustest kätte saada. Kui pole värsket produkti, abistavad hoidised ja külmutatud köögivili, ka mahlad. Väga kasulikud on kuivatatud aprikoosid, ploomid, rosinad. Miks mitte alustada päeva klaasi mahlaga ja toidu vaheaegadel enne lôunat ja ôhtupoolikul süüa môni puuvili? Tee joomine (eriti roheline tee rikkaliku katehhiinide sisalduse tôttu) vôib olla vähivastase toimega, kuid ka kohvil pole leitud mingit kindlat seost vähi levikuga.

Vähem liha

Vähiuurijate ettekanded viitavad sellele, et motiveeritud inimesed (näit rinnavähiga riskigrupis olevad naised) suurendasid juba 3 kuu jooksul köögi- ja puuviljade kasutamist 3 portsjonilt 7-8 portsjonile päevas, kusjuures nende veres tôusid oluliselt vähivastased toimeained. Miks mitte aga alustada juba enne vähiriski teket toitumisharjumuste muutmist? Eksperdid annavad koduloomade lihale (looma-, sea-, lambaliha) madalama prioriteetsuse vôrreldes kala, linnuliha ja metsloomade lihaga. Soovitatakse liha üldse mitte kasutada vôi vähem kui 80 g päevas (s.o. paar lihatükki taldrikul vôi vorstijupike grillitult). Uuringud viitavad, et nn. punase liha suur tarbimine, eriti töödeldud lihatoidu vôi vorstisaadusena vôib suurendada peen- ja jämesoole, aga ka kôhunäärme, neeru, eesnäärme ja rinnanäärme vähi tekke riski. Liha ei tohiks moodustada toidu kogu kalorsusest üle 10%. Alternatiivina lihale soovitatakse 2-3 korda nädalas süüa kala (eriti omega-3-rasvhapete rikkaid vääriskalu, ka heeringat, räime, makrelli ja magevee kalu) jt mereande vôi linnu- ja ulukite liha. Uuringud näitavad, et suurema sagedusega kala sööjad (2 ja enam korda nädalas) haigestusid harvem vähki kui harvem kala sööjad.

Punase liha eiramise korral tekib küsimus rauavaegusest, kuna tailiha on hea kiiresti omastatava raua allikas toidus. Vähispetsialistid aga soovitavad vaatamata sellele otsida teisi rauaallikaid taimsest toidust (täisteratooted, oad, köögiviljad, marjad) ning suurendada raua imendumist rikkaliku C-vitamiini saamisega aedviljadest.

Vältida ala- ja ülekaalu

Soovitatakse piirata toidu kogurasva hulka 30%-le kalorsusest (meie toidus on see 37-42%), eriti alandades loomsete rasvade osa ning oluliselt asendades neid taimeôli ja kalarasvaga. Kahjuks liialdatakse sageli reklaamitud odavate margariinidega, mis on tööstuslikult hüdrogeniseeritud rasvad ja vähi ennetamise seisukohalt suures koguses mittesoovitavad. Parimad rasva-allikad on siiski külmpressitud taimeôlid môôdukas koguses ja madala rasvasisaldusega piimaproduktid. Rasvadega liialdamine on kindel vähi riskitegur. Vältida tuleks nii ala- kui ülekehakaalu. Kehakaal täiskasvanuna ei tohiks kôikuda rohkem kui 5 kg piires normkaalu ümber. Kehakaal, kehaline aktiivsus ja toitumine peavad olema omavahel tasakaalus nii, et kehakaal püsib normaalselt konstantsena. Ideaalne kehamassi indeks ( =kehakaal jagatud kehapikkusega ruudus) on 20-25 (NB! 25-30 on juba kerge ülekaalulisus).

Vähem alkoholi, vähem soola

Kui regulaarne môôdukas alkoholi pruukimine omab südamehaiguste puhul preventiivset toimet, siis vähktôve arengus on leitud, et regulaarne alkoholi joomine suurendab oluliselt suu, kôri, söögitoru ja esmase maksavähi riski, eriti suitsetamisega.

Piirakem soolarikkaid toite, sest on kindlaks tehtud seos näit maovähi ja regulaarselt suurema soola koguse tarbimise vahel. Soola ei tohiks olla toidus üle 6 g päevas (üks teelusikatäis kôikidest allikatest, ka toidus endas oleva naatriumi ja kloorina). Kui sajandeid oli sool pôhiline konservant toidu säilitamiseks, siis nüüd on toidu sälitamiseks külmutustehnika ja teised konserveerimise viisid.

Vähi seisukohalt on oluline, et toidus ei oleks mükotoksiine ja hallitust, mis vôivad olla teraviljaga, aga ka pähklitega imporditud. Sageli vôib tekkida kahtlusi ka vôimalike kantserogeensete ainete olemasolu kohta toidulisandite, pestistsiidide jääkide ja teiste kemikaalide näol toidus, mida kasutatakse kas pôllumajanduses, toiduainete tootmises vôi sälitamisel, aga ka kulinaarsel tôôtlemisel. Parem loobuda liiga atraktiivsetest toitudest ja kahtlastest jookidest.

Kuidas suhtuda toidulisanditesse?

Ekspertide seisukoht: need, kes jälgivad tasakaalustatud toitumise pôhimôtteid, ei pea toidulisandeid kasutama vähi riski pidurdamiseks. Normaalselt saadakse toidust kôik vajalik kätte. Kuigi on teada ühe vôi teise toidukomponendi soodne toime, ei tähenda see veel seda, et kapsli vôi pillina ilmneb seesama toime. Euroopa Toitumiskongressil Lillehammeris möödunud aastal rôhutati samuti mikronutrientide saamise vajadust toidust, aga mitte toidulisanditena. Rikkalik taimne toit, milles on vajalik kogus köögi- ja puuvilju, on parim kombinatsioon vähivastastest looduslikest ainetest.

Maailma Vähiuuringute Fondi üldised lähtepunktid dieedisoovituste andmisel on järgmised:
* tasakaal kogu eluviisi ja toitumise vahel;
* järk-järgult ja pidevalt tee vajalikke muutusi oma toitumisharjumustesse
* ajutised kôrvalekalded-patustamised ei loe midagi;
* ei ole olemas keskmist inimest, mistôttu ei saa anda ka keskmisi toitumise soovitusi, vaid alati tuleb läheneda individuaalselt, kui tahame midagi muuta.

MERILEID SAAVA, toitumise ja ainevahetuse osakonna juhataja