Kodune toetusravi on mitmekülgne

Vähki haigestumus näitab Eestis ja kogu maailmas tõusutendentsi, haigete keskmine vanus nooreneb ja suureneb alla 50a patsientide osakaal.

Ravitulemused paranevad aasta-aastalt, kuid vaatamata sellele on ka Eestis igal ajahetkel vähemalt 700 vähihaiget, kes vajavad haigusprotsessi levikuga seotud vaevuste vähendamiseks ja elukvaliteedi tagamiseks kodust erialast toetusravi ja hooldust. Haiglate voodikohtade kasutamine eriravi läbiviimiseks, nende kallidus ja arvu pidev vähenemine loob vajaduse vähihaigete koduse ravisüsteemi järele, mis on ka ratsionaalsem ja samas patsiendikesksem. Sama tulemust tõestavad ka arenenud riikide kogemused ja kinnitavad meie endi senised praktilise tööga saadud tähelepanekud.

Vähihaigete kodune toetusravi on mõeldud selliste vähihaigete raviks ja hooldamiseks, kelle haigus ei reageeri tervistavale ravile. Kõige tähtsam on valu ja teiste kaebuste ning psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide kontrolli all hoidmine. Koduse toetusravi meeskonda kuuluvad arst, õde ja vabatahtlikud tugiisikud, kes on saanud tööks vastava koolituse ja nende tegutsemiseks on välja töötatud vastavad ametijuhendid. Kahtlemata toimub nende inimeste põhitöö haigete juures kodus, kuid kõigil rühmadel on teatud aegadel ka telefonivalved, kuhu haiged ja nende pereliikmed võivad helistada või pöörduda. Info koduse toetusravi meeskondade kohta saab Eesti Vähiliidu nõuandetelefonilt igal tööpäeval kella 10-12 ja 18-20.

Vähihaigete kodune toetusravi ühendab endas kaasaegsel tasemel meditsiinilise ravi (kõigi kaebuste ravi ja põetuse) ning haige ja tema pereliikmete psühholoogilise toetuse. See töö esitab meditsiinipersonalile suuri nõudmisi nii erialaliste oskuste kui ka inimlike omaduste poolest. Dr Sheila Cassigy on öelnud: "Viis, kuidas meditsiinipersonal reageerib inimeste vajadustele, sõltub neljast asjast: nende teadmistest, oskustest, vaimsusest ja sellest, kes nad inimestena on." Hea kaadri leidmine ja valik ning meeskonnatöö tagamine on üks tähtsamaid ja ehk ka raskemaid ülesandeid ja lähtekohti koduse toetusravi süsteemis.

Vähihaigete koduse toetusravi süsteem on mõeldud olemasoleva riikliku, munitsipaal- ja erameditsiini poolt pakutavale teenusele täienduseks, kuid kuna paljud eelpoolmainitud süsteemides töötavad meedikud ei ole saanud vastavat väljaõpet, siis on täna piirkonniti selle teenuse järele suur vajadus.

Eesti Vähiliidul on täna olemas kogemused vähihaigete koduse ravi ja põetuse korraldamiseks ja soovime igati võimaluste jätkumisel laiendada süsteemi üle kogu Eesti.

KAIU SUIJA,
onkoloog,
EVL koduse toetusravi süsteemi eest vastutav juhatuse liige