Presidendiamet nurjas arstikarjääri

Kui juunikuus suri Süüria president Hafez al-Assad, sai valitseja järglaseks tema 34aastane poeg Bashar al-Assad.

Noore mehe tõus presidenditoolile jätkab tendentsi, mis Lähis-Idas viimasel ajal tooni annab. Enne Süüriat tõusis oma isa järel troonile Jordaania 37aastane kuningas Abdullah, Marokos 36aastane Mohammad ning Bahreinis 49aastane emiir Hamad bin Issa al-Khalifa.

Need interneti põlvkonna esindajad soovivad oma riigile rohkem avatust, kaasaegsust ja otsivad uusi kontakte läänega.

Bashar al-Assad presidendiametisse valimine polnud vaatamata rahva toetusele nii lihtne. Enne valimisi pidi parlament tegema põhiseadusse paranduse, kuna varem oli presidendikandidaadi vanuse alampiiriks 40. Lisaks sellele ülendas asepresident Bashari kindraliks ja kaitsejõudude ülemaks.

Silmaarstist koloneliks

Bashar al-Assad ei osutanud nooremana poliitika vastu mingit huvi. Käinud Damaskuses prantsuse- ja araabikeelses koolis, õppis ta arstiks. Teheranis spetsialiseerus ta silmaarsti erialale ning jätkas õpinguid Londonis. Õpinguajast on pärit ka tema täielik prantsuse ja saksa keele oskus.

Kuid vanema venna Basili surm autoõnnetuse tagajärjel 1994. aastal lõi Bashari plaanid sassi. Presidendist isa kutsus (loe: käskis) ta Londonist tagasi, et voolida temast oma järglane. Muide, ka välimuselt meenutab Bashar oma kogukat ja vuntsidega papat.

Bashar saadeti õppima Homsi sõjaväeakadeemiasse ja seal "ronis" ta mõne aastaga koloneliks. Selle kõrval on Bashar infotehnoloogia ameti peasekretär ja seega otsustanud viia Süüria interneti-aega.

Bashar võitleb altkäemaksuga

Süüria juhina on noor Bashar äraarvamatu tegija. Sisepoliitikas on ta muu seas põhjustanud ühe peaministri enesetapu. Isa toel alustas ta võitlust korruptsiooniga ning selle tagajärjel pidi 13 aastat peaministritooli nühkinud Mahmud al-Zohbi märtsikuus kohtu ette astuma. Kuid mees eelistas end maha lasta. Ka kohaliku salapolitsei juht sai altkäemaksu võtmise eest 12 aastat vett ja leiba.

Toetudes Süüria viimaste aastakümnete kogemusele, võib oletada, et sealmail püsib poliitiline võim tugevasti perekonna sees - tekib dünastia. Võib lisada, et eelmistel presidendivalimistel oli Hafez al-Assadi toetusprotsent kogunisti 99.

RAUL TOOMAN,
Helsingin Sanomat