Järjejutt
Dalai-laama teab, kuidas olla õnnelik 2

Raamatu autor on veendunud, et inimese õnnelikkuse määrab tema psüühiline seisund, mitte niivõrd välised sündmused. Edu võib tekitada ajutist rõõmujoovastust ja õnnetus masendust, kuid varem või hiljem taastub inimese tavapärane seisund. Palgatõus, suur pärandus, uus auto, ooatamtau tunnustus võivad mõneks ajaks tuju taevani kergitada, ent peagi laskume oma tavapärasesse meeleollu. Samamoodi muudab edutus, tüli sõbraga, katki läinud auto või haigestumine meele pahaks, kuid peatselt taastub meie normaalne sesund. Samuti on tõestatud, et inimesed, kes on läbi elanud traagilise sündmuse, näiteks haigestunud vähki, jäänud pimedaks või halvatuks, saavutavad teatud kohenemisaja järel taas normaalse seisundi.

Hiljuti on mõned teadlased väitnud, et inimesele omane õnnelikkus on teatud ulatuses geneetiliselt määratud. Sellele vaatamata arvavad psühholoogid, inimene saab ka ise suurel määral oma mõttemaailma kallal tööd tehes end õnnelikumaks teha.

Rahulolutunne sõltub paljuski kalduvusest võrrelda. Võrrelda sellega, kuidas elasime varem ja nüüd, sageli aga kipume ennast võrdlema kaaskondlastega. Meelehärmi tekitab see, et teenitakse näiteks vähem kui töökaaslane jne. See kalduvus tõestab nn rikka inimese määratlust - rikas on see, kelle aastapalk on 1000 krooni kõrgem kui tema kälimehel.

Raha kõrval on muidugi veel palju, millega end kõrvutada. Pidev võrdlemine ennast kaunimate, targemate ja edukamatega põhjustab samuti pettumusi ja pisaraid.

Uurijad on tõestanud, et inimene suudab oma rahulolu taset kergitada, kui ta möönab, et olukord võiks olla palju sandim. Nii et inimese mõttemaailmal on õnnetunde saavutamise juures väga tähtis roll.

Dalai-laama järgi on õnn mitmetasandiline. Budismis räägitakse 4 täiuslikkuse ehk õnne tasandist: jõukus, maine rahulolu, vaimsus ja virgumine. Need hõlmavad kõike, mida inimene õnne saavutamiseks vajab. Dalai-laama leiab, et kui inimene leiab elus peale hea tervise ja jõukuse veel teisi positiivseid väljundeid, mille kaudu abistada teisi, võib see muuta ta elu veelgi õnnelikumaks. Kuid õigele vaimsele hoiakule tähelepanu pööramata ei aita jõukus ega edu piiskagi suurendada püsivat õnnetunnet.

Kui inimene haub sisimas vaenu, surub maha viha, hävitab see ta tervist. Õnnelikult suudab aga ennast tunda isegi viletsa tervisega inimene, kui säilitab rahulikku meelt.

"Tänases maailmas on palju materiaalses mõttes väga arenenud ühiskondi, ometi koosnevad need sageli inimestest, kes ei pea ennast õnnelikeks," teab dalai-laama. Külluse kauni katte all vohab vaimne rahtutus, millest sugeneb tüli, alkoholi sõltuvust, narkomaane ja enesetappe. Seega pole tagatist, et pelgalt rikkus võiks pakkuda kõigi inimlike lootuste täitumist.

Dalai-laama kinnitab, et meie meeleseisund ja mõtted mõjutavad märkimisväärselt seda, kuidas tajume igapäevaelu. Sestap tuleb piisavalt tähelepanu pöörata oma vaimsusele.

Täpsustuseks: meelerahu ei tohiks segi ajada tundetu-apaatse meeleseisundiga. See ei tähenda uima, vaid põhineb meeldumusel ja osavõtlikkusel. Rahulik meel tähendab tundlikkuse ja tunnete kõrget taset. Kui inimesel puudub sisemine distsipliin, mis tagab meelerahu, ei suuda ta leida rõõmu ja õnne. Sisemine kvaliteet ja stabiilsus aga tagab õnnelikkuse ka välise heaoluta, mida tavaliselt õnne jaoks vajalikuks peetakse.

Dalai-laama ütleb: "Vahetevahel sõltub see, kas inimese soov on liialdatud või negatiivne, ka olukorrast või ühiskonnast, kus ta elab." Kui elatakse jõukas ühiskonnas, pole autosoovis midagi taunimisväärset, sest sõiduk on ju vajalik tarbeese. Kui aga elatakse väikeses India külakeses, kus saab hästi ka ilma sõidukita läbi, siis selle ostmine võib pingestada suhteid naabritega jne. Kuid samasuguste pingeteni võib naasta jõuka ühiskonna liige, kui ta soovib osta üha kallimat ja paremat autot. Pealegi... kui soov väärtuslikuma vara järele põhineb hoiakul, mis tahab järjest enam saada, tuleb ühel hetkel ette piir, mida pole enam võimalik ületada. Säärase piiri tunnetamine aga tekitab lootusetust ja depressiooni.

Dalai-laama sõnul viivad liigsed soovid ahnuseni. Ahnuse tunnuseks on see, kui ihaldatud asja omamine ei paku enam inimesele rõõmu. Ta tahab midagi veelgi enamat. Üha enamat.

(Järgneb.)

SILLE MAKSIMOV