Kalle P. Tallinnast palus Terviselehel kirjutada tervisele ohtlikest ehitusmaterjalidest. Vastab professor Naomi Loogna.

Neist tervisele ohtlikumad on asbest, eterniit (asbest-tsement) ja tsement. Tsementi on mitu liiki. Kõige sagedamini toodetakse portlandtsementi (nimetus Inglismaal oleva Portlandi linna järgi). Ka Kundas toodetakse portlandtsementi. Tsemenditolm põhjustab ülemiste hingamisteede (nina, kurgu, kõrgi ja hingetoru) limaskesta kroonilisi kahjustusi. Limaskest võib koguni kõhetuda ehk atrofeeruda. Mida kauem tolmus töötada, seda tugevamad on limaskesta muutused. Sageli täheldatakse kroonilist bronhiiti, harva pneumokonioosi ehk kopsutolmumust. Tsemenditolmust põhjustatud pneumokonioos on aeglaselt arenev ja healoomuline. Kõige sagedamini põhjustab tsement nahal haavandeid, ekseemi ja nahasügelemist. Nahakahjustusi tekitab nii kuiv kui ka märg tsement, kuid sagedamini on põhjuseks siiski märg tsement. Seetõttu on enamohustatud müürsepad, betoneerijad ja krohvijad. Tsement sisaldab väga väikeses koguses kroomi, koobaltit ja niklit. Need satuvad tsementi selle tootmisel, näiteks tööstusseadmetest, ahjudest, veskitest, konveieritest ja mujalt. Nii kroomi, koobalti kui ka nikli ühendid võivad olla allergiliste haiguste põhjuseks. Sagedamini esineb allergilist nohu ja allergilisi nahahaigusi. Viimaste teket soodustavad kõrge temperatuur ja niiskus, tugev higistamine, nn tehnilise vee kõrge leelisus, sest need tegurid vähendavad naha kaitsefunktsioone.

Eestis kasutatakse asbesti ja asbest-tsementi juba aastakümneid. Siiani on aga asbesti tervistkahjustavale toimele pööratud vähe tähelepanu. Enamlevinud töö, aga ka elukeskkonna saasteaine on krüsotiilasbest, mida laialdaselt kasutatakse isoleer- ja ehitusmaterjalides. Selle kasutamisel ja töötlemisel satub õhku kiuline tolm. Asbestikiud ei sadene nagu muu tolm, vaid hõljuvad pidevalt tööruumis, seega on ohustatud ka ruumi koristajad.

Asbestiga puutuvad kokku lukksepad peamiselt isoleerimis- ja remonditöödel, ehitajad, elektrikud ja keevitajad. Kõige asbestiohtlikumad on vana isolatsiooni eemaldamisega seotud olevad tööd.

Tähtsamad asbesti sisaldavad tooted on katuse-, põranda- ja seinaplaadid, torud, isolatsioonimaterjalid, kerised, ahjud, pliidid, asbestiga tugevdatud plastmass jm.

Eterniitkatuse paigaldamisel (purunenud katusekivid) võib tekkida isegi mõningane atmosfääri ja pinnase saastumine asbesttsemendiga. Kuivõrd see on oluline, on raske öelda, sest vastavaid uurimusi pole Eestis tehtud.

Asbestitolmu osakesed on nõeljad, mistõttu nad avaldavad limaskestadesse keemilise toime kõrval ka mehhaanilist toimet. Pika tööstaažiga töötajate peamisteks kaebusteks on köha, hingeldus ja valu rindkeres. Neil töötajatel diagnoositakse kroonilist ülemiste hingamisteede põletikku ja kroonilist bronhiiti, aga ka kopsutolmustust. Iseloomulikud on kopsukelme muutused (paksendid). Neid saab diagnoosida ainult kopsude röntgenpildi alusel. Võivad tekkida veel nii hea- kui ka pahaloomulised kasvajad. Suitsetajatel, kes kokku puutuvad asbestiga, esines kopsuvähki mitu korda sagedamini kui mittesuitsetajatel.

Ehitajad kasutavad ka tsement-, lubjakivi-, kips- ja plastmassplaate. Neist eriti plastmassplaadid sisaldavad polüvinüülatsetaati, polüester- ning fenoolformaldehüüdvaiku, polüuretaani, epoksüvaiku ja nende kõvendeid, akrülaate, värvaineid ja muud. Need ained võivad põhjustada allergilisi haigusi. Mõningate plaatide valmistamisel kasutatakse orgaanilisi lahusteid.

Siseviimistlustöödel puututakse kokku värvide ja orgaaniliste lahustitega. Viimased on eriti tugeva toksilise ehk mürgistava toimega. Kroonilise mürgistuse tekkeks on vajalik pikemaaegne kokkupuutumine. Haiged kaebavad väsimuse, unehäirete ja peavalu üle. Sageli täheldatakse närvisüsteemi kahjustust, aga ka muud.

Mõningad pihustatavad värvid, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglütsidüülisotsüanuraati, põhjustavad allergiat.

Soovitav on kasutada veeslahustuvaid värve.

NAOMI LOOGNA, professor