KAS TEAD, ET...

* Harilik kassitapp kasvab umbrohuna kõikjal: põldudel, aias ja teede ääres. Kassitapul on mitu peent, naabertaimede ümber spiraalina keerduvat vart. Hargnev juur võib ulatuda kuni 2 m sügavusele. Ravimina kasutatakse vart ja juuri, harvemini õisi ja seemneid. Kogutakse droogi õitsemise ajal, kuivatatakse katusealuses kuivas ruumis. Valmis droogil on mõrkjas maitse. Säilimisaeg aasta. Kassitappu on ammust ajast kasutatud kõrgvererõhutõve, bronhiaalastma, bronhiidi, unetuse, külmetuse, maksa- ja pärnahaiguste, tursete ja verejooksu puhul.

* Tänavu on pihlakamarju rohkesti ja praegu on nende kogumiseks kõige parem aeg, sest öökülmad on veidi juba marju näpistanud ja nad on nüüd maitselt magusamad. Pihlakamarjad sisaldavad rikkalikult vitamiine, samuti suhkruid, orgaanilisi happeid, pektiini, parkaineid, eeterlikke õlisid ning mikroelemente. Korjamisel marjad eraldada kobaratest ning puhastada vigastatud ja mustaks muutunud marjadest ning laotada esialgu kuivama ühekordse kihina paberile, pärast aga plaadile või pannile ning kuivatada kuivatis või ahjus 40-60oC. Rahvameditsiin omistab pihlakaviljadele skorbuudivastase, kootava, lahtistava, diureetilise ja organismi üldpuhastava toime. Viljade vesileotis aitavat hemorroidide ja pitsituse korral. Leheleotist on tarvitatud köha ning bronhiidi puhul. Pihlakamarjatee koos pärnaõitega aitab külmetuse korral. Pihlakaseemnetest valmistatud tee aitavat ka maksahaigeid.

* Tänavu on erakordne käbirohkus, mille raskuse tõttu murduvad paljudel kuuskedel ladvad. Heal juhul jäävad paljud puud pärast valminud käbide mahakukkumist "kõõrdkaelalisteks". Käbid paistavad kõrguses välja vaigurikkaina. Kuuseokkad, -koor ja -vaik väärivad ravivahendina tähelepanu. Neid võib korjata-koguda aasta läbi. Värskelt eemaldunud pehme vaik on heaks raviks mädanevatele haavadele. Pärast mitmendat näljatalve on oravatel jälle rikas toidulaud käbides seemnete näol.

* Siberi päritoluga bergeeniat ehk bataani kasvatatakse ilutaimena aedades ja kivkitaimlates. Lill on külmakindel igihaljas, suure bioloogilise kohanemisvõimega rohttaim. Ravimina kasutatakse lehti ja juurikat. Lehti korjatakse suvel ja sügise,l aga juuri kaevatakse välja varakevadel või sügisel.
Põhiliseks bioloogiliselt aktiivseks toimeaineks on parkained ja arbutiin. Bergeenia preparaatidel on põletikuvastane, kootav, verejooksu peatav, antiseptiline ja bakteritsiidne toime. Tugevdavad veresoonte seinu ja alandavad mõõdukalt vererõhku. Neid tarvitatakse seespidiselt mao- ja sooltehaiguste, kõhulahtisuse, düsenteeria, ülirohke menstruatsiooni ja abordijärgsete verejooksude korral. Välispidiselt kasutatakse neid loputuse tegemiseks emakakaela erosiooni, kolpiidi, haavade ja suuõõne kroonilise põletiku puhul.