Kas puhtalt kadedusest?

Seda, mis toimub kahe inimese vahel, on raske tõestada, kui selleks vajadus peaks tekkima. Eestis on kõige tuntumaks näiteks vast advokaat Monika Mägi altkäemaksujuhtum, millele tekkis küll mitu kohtulahendit, ent mis jäi rahva silmis ikka segaseks.

Inglismaal oleks näiteid varnast võtta. Alles jõudis kohtulahendini ühe kõrgel seisva politseiniku lugu, keda kaks naisterahvast süüdistasid ebasündsas käitumises. Tegu oli kahe eraldi süüdistusega sama mehe, Ian Becketti vastu, kes olla tööruumides naistöötajat käppima läinud. Ent nagu nüüd vandekohtunikud otsustasid, ei ole neil kaebustel tõepõhja all.

Kas see tähendab, et Ian Beckett on nüüd süüst puhas ja kõik mured on murtud? Päris puhas ta ka ei ole, sest tema peale on kaevanud veel neli naiskolleegi, kes süüdistavad teda ebasündsas keelekasutuses. Kohalik politsei ei ole veel otsustanud, kas need süüdistused viiakse üldse kohtu ette või ei. Nii et esialgu jääb see kõrgepalgaline mees ikka veel koju ja palk lihtsalt jookseb edasi. On juba jooksnud aasta, mil ta on kohut oodanud. Algselt pidi see toimuma märtsis, ent vahetult enne seda üritas Beckett tablettidega endalt elu võtta, oli siis haiglas ja psühhiaatri hoole all ja nii lükkus istung edasi. Moraalseks toeks on talle olnud naine ja täiskasvanud tütar, kes olid ka iga päev kohtus (istung kestis 5 päeva).

Beckett (54) on tähtsuselt teine politseiülemus piirkonnas (Surrey krahvkond Londoni lähistel). Ta on kogemustega, uuendusmeelne politseinik, keda töö liinis vaid kiidetakse. Tal olid suurepärased eeldused tõusta veel kõrgemale, tippülemuseks, ent nüüd ei ole see enam tõenäoline. Beckett ise loodab vähemalt tööle tagasi saada, ent praegu on ta tulevik ikka veel ebaselge.

On arvata, et varem või hiljem jõuavad samalaadsed lood ka Eesti kohtute ja meediani. Seda on loogiline eeldada, sest 15-20 aastat tagasi oli taoline lugu Inglismaal peaaegu võimatu, ent nüüd tuleb samalaadseid ette igal aastal. Kõik ei jõua avalikkuse ette, ent need, millest palju kirjutatakse-räägitakse, puudutavad kohalikul tasemel tuntud ja lugupeetud mehi, kes on pealtnäha edukad ja õnnelikus abielus. Küll on tegu meesarstiga, kelle kohta kaebab naispatsient, siis jälle ülikooli meesõppejõuga, kelle peale esitab kaebuse naisüliõpilane. Ja ega neid ei saa päris ühte patta panna, sest vahel selgub kohtus, et mees on tõesti süüdi. On ka teistpidi lugusid, kus meestöötaja kaebab naisülemuse peale. Ka siin pole alati kindel, kumb pool võidab. Harvemad on lood samast soost süüdistaja ja süüdistatavaga.

Kindel on aga see, et kohtuprotsessi ootamine ja sellega kaasnev kõmu juba kohalikes ajalehtedes mõjub asjaosalistele, nende abielule ja tutvusringkonnale väga rängalt. Paljudel juhtudel võib arvata, et tegu on lihtsalt kadeduse või isikliku antipaatiaga. Mäletan möödunud aastal üht juhtumit ülikooli õppejõuga, mis oli ajendatud lihtsalt pahameelest, et meesõppejõud ühest tüdrukust välja ei teinud. Süüdistuse tegi tookord jõulisemaks asjaolu, et tüdruk leidis sõbranna, kellega ta leppis üksikasjades kokku. Kohus mõistis aga õppejõu õigeks, ta naine ja tütred toetasid teda kohtuprotsessi ajal ja minu teada ennistas ülikool mehe tööle.

Kas Eestil oleks aga võimalik selliseid juhtumeid vältida? Eestis ja eesti keeles ei ole nii tugevat soolist eristust nagu inglise keelt kõnelevates maades. Räägitakse, et eestlasel olla ka hea annus tervet mõistust. Ometi on viimastel käikudel Eestisse mitmed eestlased hakanud mulle omaalgatuslikult seletama, et nemad küll kadedad ei ole. Kui ma siis küsin, millest selline eneseõigustus, öeldakse, et eestlasi süüdistatavat kadeduses. Ja ega häid näiteid ei tule minulgi kohe ette, tõendamaks, et eestlane ei ole kade, kui selline süüdistus ringi liigub. Austraalia eestlane Tiiu Salasoo, kes pani sel aastal Eestis käima koolinoorte kirjandite võistluse, arvab, et Eesti kõige suurem häda on see, et eestlasel pole aega teise eestlase jaoks, mis äraseletatult tähendab, et midagi ei tehta tasuta, lihtsalt tegemisrõõmust ja ürituse õnnestumise nimel. Kas seegi pole mingi kadeduse väljund?

TIINA TAMMAN

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

Sõlmi otsekorraldusleping!

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi