Järjejutt
Dalai-laama teab, kuidas olla õnnelik 4

Howard C. Cutler küsis dalai-laamalt, kas ta on ennast tundnud üksildasena. Viimane vastas eitavalt. Ja üheks põhjuseks pidas seda, et on lähenenud igale inimesele positiivselt, mis aitab luua kokkukuuluvustunnet. Oma osa olevat selleski, et inimesed ei pelga dalai-laamaga suhelda - valitseb avatud õhkkond. Ta peab seda peamiseks teguriks.

Kui intervjueerija küsis, kas ta oskab pakkuda konkreetseid meetoteid, mille abil tavainimene suudaks sellise hoiaku saavutada, vastas intervjueeritav, et selleks tuleb veenduda ennekõike osavõtlikkuse kasulikkuses.

See on võtmeküsimus. Kui endale tunnistatakse, et osavõtlikkus pole midagi lapsikut ega sentimentaalset, suudetakse mõista selle sügavat väärtust, suudetakse sellesse ka kiinduda ja seda praktiseerima hakata.

Osavõtlikkus kahandab hirmu, võimaldab avatud suhtlemist. Loob positiivse ja sõbraliku õhkkonna.

Kui teine inimene peakski käituma ebasõbralikult, oleme talle siiski lähenenud avatud südamega, mis võimaldab meil olla paindlik ja vajaduse korral oma hoiakut muuta. Igal juhul võimaldab aga avatud õhkkond kaaskondlasega pidada arukat mõttevahetust.

Sageli oodatakse, et keegi suhtuks sõbralikult, kuid ise ei vaevuta selleks isegi võimalust looma. Säärane hoiak põhjustab probleeme ning võib saada suhtlemisel takistuseks. See aga süvendab inimeses eraldustunnet.

"Eraldatus- ja üksildustunde võitmisel on märkimisväärne osa inimese üldisel eluhoiakul ja parim võimalus neist tunnetest üle saamiseks on osavõtlik suhtumine kõikidesse inimestesse,"ütles dalai-laama.

Üllatus dalai-laama väite üle, et ta pole eal end üksildasena tundnud, oli ostseselt seotud raamatu autori veendumusega, et tänapäeva ühiskonnas on üksidus üleüldine. Viimase 20 aasta jooksul on psühholoogid hakanud üksildusprobleemi teaduslikult käitlema, viinud läbi rohkelt uuringuid. Tähelepanuväärne on see, et kõik küsitletud tunnistasid, et on üksildusega puutunud kokku kas minevikus või praegushetkel. Isegi selgus, et 1/4 täiskasvanud ameeriklastest tundis end möödund kahe nädala jooksul vähemalt kord väga üksildasena. Ehkki kroonilist üksildust peetakse tavaliselt vanadekodus elavate vanurite mureks, näitavad uurimused, et ka teismelised ja noored kogevad seda samal määral.

Uurijad on leidnud, et üksildasel inimesel on sageli raske kontakte luua, end teistele avada ja neid ära kuulata, samuti pole tal piisavalt suhtlemisoskusi, ta ei suuda vesteldes kasutada sobivaid märguandeid (õigel ajal noogutada, leida sobivat vastust jne.). Selle uuringu järgselt soovitasid teadlased üksiklastele täiendada oma suhtlemisoskusi.

Dalai-laama strateegia kohaselt aga pole inimesel vaja lihvida oma sotsiaalseid oskusi, vaid lähtuda oma südamest. Viimane peab mõistma osavõtlikkuse väärtust ja seda viljelema.

Raamatu autor oli sageli kogenud, et dalai-laama avaldas juba esimesel kohtumisel inimesele positiivset mõju. Ajapikku hakkas ta mõistma, et see pole juhuslik. Cutler tajus, et dalai-laama on kaua mõtisklenud osavõtlikkuse väärtuslikkuse üle ja püüdnud seda ellu rakendada.

See on meetod, joda võib kasutada iga üksildane inimene. Kas sõltuda kaasinimesest või usaldada?

(Järgneb.)